Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus Kristjan Tarkmeel ́t süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult tellis eeluurimise käigus täpselt tuvastamata isikult ja kohast, kuid väljastpoolt Eesti Vabariiki ning täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 18.07.2014 a enda nimele aadressile Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 51,29 grammi, mida 18.07.2014 a üritas postiteenust kasutades ilma nõutava eriloata toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Kuritegu jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti ja võeti Kristjan Tarkmeel ́e poolt eelnevalt tellitud ja tema nimele saadetud narkootiline aine marihuaana kogumassiga 51,29 grammi 18.07.2014 a Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus enne Kristjan Tarkmeel ́e valdusesse jõudmist ära. Marihuaana kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt osundatud seaduse § 4 lg-le 1-3 annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sissevõi väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Ravimiseaduse § 19 lg 2 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse-ja väljaveol nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba. Kristjan Tarkmeel ́el puudus Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks. Seega pani Kristjan Tarkmeel toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine (marihuaana) üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Samuti süüdistatakse Kristjan Tarkmeel ́t selles, et tema ebaseaduslikult tellis postiteenust kasutades eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 18.07.2014 a täpselt tuvastamata

isikult ning kohast, kuid väljastpoolt Eesti Vabariiki Kristjan Tarkmeel ́e nimele aadressile Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX paki, mis sisaldas suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 51,29 grammi, s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Osundatud Kristjan Tarkmeel ́e poolt eelnevalt tellitud ja tema nimele saadetud narkootiline aine marihuaana kogumassiga 51,29 grammi võeti 18.07.2014 a Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus ära ja vabasse ringlusse ei lastud. Seega jäi kuritegu katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega piisanuks kahtlustatava poolt tellitud ning Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt äravõetud narkootilisest ainest kokku ca 68 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku omandamise katsega pani Kristjan Tarkmeel toime KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kristjan Tarkmeel, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel 27.11.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi Kristjan Tarkmeele süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 25.07.2014 a, so 1 päev ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 1 kuu 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada

süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2,7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: -

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas);

-

fooliumkott, metallist hõbedane kanepipurustaja, musta värvi plastikust elektrooniline kaal ja punast värvi riidest kaante vahel olev elektrooniline kaal.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör ja kaitsja nõustusid esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-212 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.