Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu R.I-le on esitatud süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi selles, et tema rikkudes Alkoholiseaduse § 7 lg 1 käitles käitlemiseks mittelubatud alkoholiga järgnevalt: - hoidis 31. jaanuaril 2014 Jõgevamaal Põltsamaa linnas Lühike tänav 10 oma elukohas ja elukoha juurde kuuluvas abihoonetes kokku kahekümne seitsmes üheliitrilises pudelis ja ühes viieliitrilises anumas 28,68 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 34,993,5 mahu%, s.o 12,47 liitrit absoluutalkoholi, mis on suur kogus käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Alkoholiseaduse § 2 lg 5 järgi on kange alkohoolne jook, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 sätestatu kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, mis alates 01. jaanuarist 2014. a oli 16 eurot 43 senti muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. R.I poolt suures koguses hoitud 28,68 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi (12,47 liitri absoluutalkoholi) arvestuslik aktsiis on 204 eurot 88 senti (16,43x12,47). KarS § 375 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, s.o 840 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuuliste maksetena iga kuu 10.-ks kuupäevaks vähemalt 84 eurot kümnel üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 375 lg 3 järgi kuulub konfiskeerimisele süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s. o 28,68 liitrit alkoholi etanoolisisaldusega 34,9-93,5 mahuprotsenti, mis asub hoiustatult ekspertiisiasutuses OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Marja 4D Tallinn). Samuti kuulub hävitamisele kakskümmend seitse üheliitrilist pudelit ja 5-liitriline anum, milles asus käitlemiseks mittelubatud alkohol. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub R.I kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses (tl 67). R.I kinnitas suuliselt kohtuistungil, et ta loobub kaitsja osavõtust ka kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 375 järgi. Kohus leidis, et R.I on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas R.I ise, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et R.I on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka R.I küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista R.I süüdi KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 4 järgi väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et R.I keskmiseks päevasissetulekuks on 4,15 eurot (tl 50). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta päevamäär 4,20 eurot. Seega on 200 päevamäära rahaliseks suuruseks 840 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96 eurot (tl 65). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMs § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ka ekspertiisi maksumus 1848,96 eurot (tl 29). Seega on menetluskulud kokku 2477,46 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. R.I taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud menetluskulude tasumise määramist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus menetluskulude vähendamise ja vähendatud osas osade kaupa määramisega. R.I on 80% töövõimetu pensionär. Tema igakuisteks sissetulekuteks on pension 330 eurot ja invaliidsuspension 12 eurot, ema hooldamistasu 15 eurot. R.I elab koos oma ema ja elukaaslasega. R.I ema on 92-aastane pensionär, kes vajab hooldamist. R.I elukaaslane on 70% töövõimetu, kuid töötab. R.I on poeg ja tütar, kes elavad eraldi oma perekondadega. R.I kinnitustel on ta suuteline igakuiselt tasuma rahalise karistuse ja menetluskulude katteks kokku 200 eurot maksimaalselt. Kohus, hinnates R.I sissetulekuid ja menetluskulude suurust, leiab, et ilmselgelt ei ole R.I suuteline tasuma menetluskulusid tervikuna. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine tooks R.I-le kaasa majanduslikult raskeid tagajärgi. Sellest tulenevalt on põhjendatud lähtuda Ain leppiku poolt avaldatust, et ta on suuteline ühes kuus rahaliselt tasuma 200 eurot. Kuna R.I tuleb igakuiselt tasuda rahalise karistuse katteks 84 eurot, on põhjendatud menetluskulude katteks välja mõista 1392 eurot. Kuivõrd R.I ei ole suuteline tasuma väljamõistetavaid menetluskulusid korraga, tuleb määrata tasumine osade

kaupa 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul võimaldab see R.I tasuda käesoleva otsusega määratud kohustused vabatahtlikult ja seetõttu arvestab tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. IV Konfiskeerimine Kohtule esitatud kokkuleppes taotletakse KarS § 375 lg 3 alusel R.I-lt konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s.o 28,68 l alkoholi, etanoolisisaldusega 34,9-93,5 mahu%. KarS § 375 lg 3 sätestab, et kohus konfiskeerib KarS §-s 375 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. KarS § 83 lg 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. R.I elukohas läbiviidud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 27 läbipaistvat pudelit mahutavusega 1 l alkoholilõhnalise vedelikuga ja 1 5-liitrine anum ca 4 l alkoholilõhnalise vedelikuga (tl 7-8). Äravõetud vedelik edastati OÜ-le Keskkonnauuringute Keskus ekspertiisi teostamiseks. Analüüsiaktide kohaselt tuvastati, et tegemist on etanooli, isopropanooli- ja tertbutanoolisisaldusega alkoholiga (etanoolisisaldus 34,9-93,5 mahu%), absoluutalkoholi maht 28,68 l kokku on 12,47 l. Soovituslik kaubakood on 22072000 (tl 27). Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 p 1 alusel on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. AS § 4 lg 1 sätestab, et käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et R.I hoidis oma elukohas alkoholi, mis ei vasta nendele nõuetele, mis lubaksid hoitud alkoholi käidelda. Ekspertiisiga on tuvastatud, et R.I elukohas leitud alkoholi näol oli tegemist denatureeritud piiritusega, mis ei vasta nõuetele (ATKEAS § 13 lg 1). Tegemist oli R.I-le kuuluva alkoholiga. Kuna R.I poolt tema elukohas hoitud alkohol on süüteo toimepanemise vahetuks objektiks (st süütegu oli suunatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamisele), kuulub äravõetud alkohol KarS § 375 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele. Kokkuleppe kohaselt asub alkohol Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-s. V Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 27 1-liitrist pudelit ja 5-liitrine anum, mille seest tuvastati käitlemiseks mittelubatud alkohol. KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada asitõenditeks olevad R.I elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud 27 1-liitrist pudelit ja 5-liitrine anum.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.