Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-9668
Kohtunik
Anne Rebane
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
S.N-i süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Arika Almann
Prokurör Süüdistatav
S.N; elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: puudub; haridus: põhi-; emakeel: vene keel; töökoht: restoran XXX, kokk; karistatus: üks kriminaalkaristus (Harju Maakohtu 09.11.2013.a. otsus – 8 kuud ja 29 päeva 3-aastase katseajaga); tõkend: puudub
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Süüdi tunnistada S.N KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, saades liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 64 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 kuu ja 29 päeva võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus, so 1 aasta, 6 kuud ja 29 päeva, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd - so 574 päeva ehk 1148 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 24 kuud.
KarS § 69 ning KarS § 74 sätteid kohaldades allutada süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • • • • • •
elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
territooriumilt
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: •
KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema XXX(ik XXX) ja XXX(ik XXX).
KrMS § 179 lg 1; § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.N võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
Asitõendid: CD plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu S.N süüdistatakse selles, et tema 01.10.2014 kella 14:00 paiku kasutas Tallinnas, Laki 14 asuva Norma tehase juures, füüsilist vägivalda oma endise sõbratari XXX suhtes, haarates tal juustest ning surudes kannatanu pead juustest rebides allapoole. XXX püüdis end kaitsta ning piserdas S.N-i poole pipragaasi. Seepeale haaras S.N kannatanult pipragaasi ballooni ning pihustas XXX pipragaasi näkku. Oma tegevusega põhjustas S.N kannatanule füüsilist valu. Seega S.N pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse S.N-i selles, et tema saatis 02.10.2014 kell 11:47 XXX telefoninumbrile numbrilt XXX ähvardava sisuga sõnumi, mille sisuks oli: „Politsei lits, mina tapan Su täna ära, vannun“. XXX oli nimetatud sõnumist häiritud ning tundis reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast, kuivõrd S.N oli tema suhtes eelneval päeval füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta saatis 02.10.2014 kell 12:25 XXX telefoninumbrile numbrilt XXX ähvardava sisuga sõnumi, mille sisuks oli: „Lita sa sured, vannun, politsei lits“. XXX oli nimetatud sõnumist häiritud ning tundis reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast, kuivõrd S.N oli tema suhtes eelneval päeval füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta saatis 11.10.2014 kell 10:18 XXX telefoninumbrile numbrilt XXX ähvardava sisuga sõnumi, mille sisuks oli: „sured sina või Lilja, kui pannakse vangi“. XXX oli nimetatud sõnumist häiritud ning tundis reaalset hirmu enda ning oma alaealise tütre elu ja tervise pärast, kuivõrd S.N oli tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne. Seega S.N pani toime ähvardamise, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kohtus jäi ka prokurör (süüdistatav ei taotlenud kaitsja juuresolekut) sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kannatanu on avaldanud, et on kokkuleppemenetlusega nõus, talle on selgitatud kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada KarS § 120 ja 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna S.N-i rahalised kohustused on suhteliselt suured ja sissetulek käesoleval ajal puudub, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. Kohus peab võimalikuks ka määrata, et S.N võib menetluskulusid tasuda ositi. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249.
Anne Rebane Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.