Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
02. detsember 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-14-9739 (14260103172)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
H.Z süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
H.Z , isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tööline; varasemalt kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimati: 13.02.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 alusel viiekuulise vangistusega, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks viis kuud kohtuotsuse jõustumisest; 01.08.2013 pöörati Viru Maakohtu määrusega täitmisele karistuse kandmata osa 1 kuu ja 3 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 09.12.2013. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.09.2014.a.
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.Z KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust H.Z suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu H.Z ei
pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata H.Z katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
-
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada H.Z suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista H.Z-ilt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 147,44 (ükssada nelikümmend seitse eurot ja 44 senti) eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 679,94 (kuussada seitsekümmend üheksa eurot ja 94 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 56,66 (viiskümmend kuus eurot ja 66 senti) eurot ning 12ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 56,68 (viiskümmend kuus eurot ja 68 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700038673 ning selgituse “H.Z, otsus nr 1-14-9739, menetluskulud“.
2 (5)
Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus H.Z süüdistatakse selles, et tema 08. juulil 2014 õhtul lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx oma alaealist tütart, 15aastast R. P. , vähemalt 5-6 korda labakäega pähe ja ühe korra vastu selga, tekitades kannatanu selja peale punetava käe jälje ning füüsilist valu; - 03.septembril 2014 kella 20.00 ajal kägistas samas kohas oma abikaasat E. P. kõrist 5-6 sekundi kestel, tekitades kannatanule kõri valulikkuse ning füüsilist valu. Seega pani H.Z-i teiste inimeste – R. ja E. P. - kehalise väärkohtlemisega, neile kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning nende tervise kahjustamisega, toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kokkuleppe sisu KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H. Z-ile karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata H.Z katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: 3 (5)
- elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.Z , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.Z süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.Z menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud (49,04 ja 98,40) kokku 147,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades H.Z sissetulekut, käib H.Z-ile ilmselgelt üle jõu.
4 (5)
Kohus on seisukohal, et arvestades H. Z varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel H. Z-ile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Marju Persidskaja kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.