Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01.12.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.11.2014.a.
Kohtuasja number
1-13-7269
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.I, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.03.2014 ja lõpp 18.12.2014
Jätta K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.I-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.I-le, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 18.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Maakohtu 05.09.2013.a. otsusega tunnistati K.I süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. KarS § 74 alusel jäeti vangistus 8 kuud 27 päeva tingimisi kohaldamata katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 21.03.2014.a. määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele K.I-le Viru Maakohtu 05.09.2013.a. otsusega mõistetud karistus 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 21.03.2014.a. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolev vangistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on samalaadne, suunatud samade inimeste (vanemate) vastu. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas K.I koos vanematega xxxx. Vabanemisel soovib asuda elama samasse kohta. Kinnipeetava isa kinnitas, et on nõus poja ennetähtaegse vabanemisega tema korterisse. Samal aadressil on kinnipeetav toime pannud kuriteod – kehalise väärkohtlemise oma vanemate suhtes. Suhted vanematega konfliktsed ja praegune kuritegu on nende vastu suunatud. Isik omab põhiharidust, riigikeelt ei oska. Ei soovi ennast edasi harida ja täiendada. Ei töötanud enne vangistust ning ennetähtaegse vabanemise korral töökoht puudub. Isiklik sissetulek puudub, vanemad on nõus toetama materiaalselt. Raha kulutab alkoholi peale. Isikul K-Raha andmetel võlgnevused puuduvad, kuid täitise andmetel on tal 27 651,1 euro ulatuses nõudeid. Elustiil on hoolimatu tulenevalt alkoholi kuritarvitamisest ja vanematega käitumisest. Praegune ja varasem kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Joobeseisundis kasutab vägivalda. On mitmeid kordi karistatud väärteokorras AS § 70 eest. Rikkus kontrollnõudeid, tarvitades kateseajal alkoholi. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 16%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36%. Viru Vangla toetab K.I vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Prokuratuuri seisukoht. 10.11.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.I varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras ning 39 korda AS § 70 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuga. KarS seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. K.I on rikkunud katseaja tingimusi raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast Viru Maakohtu 05.09.2013 kohtuotsuse jõustumist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga, lisakohustuste ning täiendava kohustuse panemisega anti talle selline võimalus. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid. K.I puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise
valvega. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. K.I kriminaalne käitumine on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. Süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks konkreetsetele täiskasvanutele isikutele. Eeltoodu alusel ei ole prokuratuuril tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. Kinnipeetavat, kes on korduvalt toime pannud erinevaid õigusrikkumisi ning pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi õigusvastasest käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et süüdimõistetu poolt on üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 16% ja 36%, mis ei ole madal risk. Maakohtu istung. 12.11.2014 toimunud videokohtuistungil nõustus süüdimõistetu sellega, ta on probleem alkoholiga. Ta kinnitas, et püüab ja pingutab, et peale vabanemist alkoholiga tegemist mitte teha. Kinnipeetav avaldas, et soovib, et tal oleksid vabaduses kohustused, et see teda distsiplineeriks. Ta selgitas, et vanemad aitavad teda raskustest üle saada ja ta ise ka pingutab. Isik kinnitas, et saab aru, et kui tarvitab alkoholi ja on pandud kohustus, siis võib minna vangi tagasi. Kaitsja selgitas, et kaitsealune on nõus täitma kohustusi, mis kaasnevad tingimisi enne tähtaega vabanemisega. Ta on vanglas korralikult oma minevikule mõelnud. On püüdnud teha kõik, et vabaduses elu läheks seadusekuulekalt. Vangla toetab enne tähtaega vabanemist. Kaitsja palus kaaluda K.I tingimisi enne tähtaegset vabastamist.
Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja vangla toetab tema vabanemist, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Isikul puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et töökoha ja seega sissetuleku olemasolu on isiku ennetähtaegse vabastamise üks eeldustest, mistõttu kohus käesoleval juhul ei pea põhjendatuks kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, joobeseisundis kasutab vägivalda. Isikut on alkoholiseaduse alusel korduvalt väärteokorras karistatud. Isik on alkoholi tarvitades rikkunud katseaja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja selle mõjul uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt katseajal olles kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus märgib, et eeltoodu näitab, et isik ei suhtu tõsiselt temale kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustustesse. Kohus leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd allutamine käitumiskontrollile ei suuda isikut mõjutada käituma seaduskuulekalt. Kohus märgib, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36%, mis on kohtu hinnangul arvestades isiku varasemalt karistatust, arvestatav risk. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.I’i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu K.I vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.