Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01.12.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.11.2014.a.
Kohtuasja number
1-14-1654
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladimir Lisini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
VLADIMIR LISIN, isikukood 38302112219, Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.09.2013 ja lõpp 13.09.2015
Jätta VLADIMIR LISIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista Vladimir Lisinilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu advokaat Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vladimir Lisinile, tema kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud. Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Lisini vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Vladimir Lisin mõisteti süüdi Viru Maakohtu 28.02.2014.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-141654 KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 13.09.2013.a. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Ühtne muster kuritegudel puudub. Varasemalt karistatud varguse, kelmuse, mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolev vangistus on määratud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. On kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Korteris elavad isikud andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seadmete paigaldamiseks on korteris kõik vajalikud tingimused. Kinnipeetav lõpetas kutsekooli lukksepa-santehniku, gaasi-elektrikeevitaja erialal. On omandanud ehitaja kutse. Riigikeelt ei oska. Ei ole motiveeritud õppima. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib tööle asuda xxxx. Telefonivestlusest võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma kinnipeetavat tööle oma firmasse. Kinnipeetaval on võlgnevusi K-Raha andmetel 4 891,57 euro ulatuses. Suhted lähedastega on head. Lähtuvalt kuritegudest ja sõltuvusainete tarvitamisest võib kinnipeetava elustiili pidada riskeerivaks ja hoolimatuks. Isikut on karistatud mitmel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja ühel korral Alkoholiseaduse § 70 eest. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 18 aastaselt. Saanud metadooni asendusravi. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus. On karistatud väärteokorras 6 korda NPALS § 15 lg 1 alusel ja ühel korral kriminaalkorras narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Praeguse kuriteo üheks ajendiks on narkosõltuvus. Kinnipeetavalt küsitud nõusolekut sõltuvusravile suunamiseks, kuid kinnipeetav keeldus sellest. Kinnipeetav ei suuda hinnata oma tegude tagajärgi adekvaatselt, sageli tegutseb impulsiivselt ning hiljem kahetseb oma tegusid. Probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks on kasutanud ebaefektiivseid meetodeid (seaduse rikkumised, sõltuvusainete tarvitamine). Kinnipeetava korduvad kuriteod viitavad kriminaalsetele hoiakutele. On ka katseajal pannud toime uue kuriteo. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%. Viru Vangla toetab Vladimir Lisini vabanemist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht. 10.11.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör leidis, et vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V. Lisinil
jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta kestel. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Maakohtu istung. 12.11.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on kõigest aru saanud ja kahetseb. Isik lubas rohkem midagi taolist mitte toime panna. Tal oli tingimisi karistus ja täitis kõiki nõudeid. Võruga on kodus ja kui võru maha võetakse siis läheb kohe tööle. Ema saab teda materiaalselt toetada. Kinnipeetav märkis, et tal polnud tugev sõltuvus, iga päev ei tarvitanud. Kinnipeetav oleks põhimõtteliselt nõus sõltuvusravile minema. Ta kinnitas, et on nõus vabanemisel kohustusi täitma. Isik leidis, et sotsiaalprogrammidel pole mõtet, kuna tegeles kogu elu spordiga, kuid on vabanedes nõus osalema sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav selgitas, et talle pole vanglas tööd pakutud. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on olemas eluase, mis sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Tal on tööle saamise võimalus. Ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, kuid programmidele ta vastu ei ole; vanglas ei ole osalenud, sest seal osalevad isikud, kes võivad tema turvatunnet ohustada. Lisakohustustele ta vabanedes vastu ei vaidle, ta on nõus neid täitma, sealhulgas sõltuvusravi. Kinnipeetaval on soov muutuda. Programmides näeb ta mõtet, kuid ei soovinud nendes osaleda. Vangla toetab vabastamist ja prokurör samuti. Kaitsja palus kohtul kaaluda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Isiku korduv karistatus näitab suutmatust õiguskuulekalt elada. Isik on varem pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei ole piisavad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada isiku õiguskuulekat käitumist vabaduses. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus leiab, et kui isik ei suuda ka vanglas viibides reegleid järgida ega näita üles tahet seaduskuulekaks eluks, ei ole tema vabastamine ennetähtaegselt põhjendatud.
Kohus märgib, et kuigi kinnipeetav on väitnud, et tal on vabanedes töökoht, tuleb arvestada asjaoluga, et isiku vabanemisjärgne elukoht on xxxx, kuid võimalik töökoht xxxx. Isik on varasemalt pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Kohus leiab, et isiku puhul on olemas risk, et kui ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist, võib ta panna selle mõjul toime uue kuriteo. Kohus märgib, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%, mis kohtu hinnangul on arvestatav risk, ning kuigi kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad nii prokuratuur kui vangla, leiab kohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus ei pea usutavaks kinnipeetava lubadusi vabaduses õiguskuulekalt käituda, kuivõrd kinnipeetav on avaldanud arvamust, et sotsiaalprogrammidel pole mõtet, samuti on ta keeldunud riigikeele õppest ja sõltuvusravist. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et isik, vabanedes ennetähtaegselt, et asu nõuetekohaselt täitma talle pandud kohustusi. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et Vladimir Lisini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Vladimir Lisini vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.