Kohtulahend

sundraha 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot joobeseisundi tuvastamise kulu 14,00 (neliteist) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast , so 266.25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot ja kaitsjatasu 207,60 (kakssada seitse eurot ja 60 senti) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et A.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 280,25 (kakssada kaheksakümmend eurot ja 25 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 23,35 (kakskümmend kolm eurot ja 35 senti) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 23,40 (kakskümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700038165 ning selgituse “A.J , otsus nr 1-149235, menetluskulud“.

2 (4)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus A.J-i süüdistatakse selles, et tema 07.09.2014 kella 21.35 ajal juhtis Võru linnas Vilja tänaval sõiduautot Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,03 mg/g, mis LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör A.J-ile karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane kahe aastase ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda A.J katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.J, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus 3 (4)

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas A.J menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud 122,40 eurot, kohtumenetluses 85,20 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 14,00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.J on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kaitsja taotles ka menetluskulude vähendamist, kuna A.J on töövõime kaotus 60%, temal ei ole töökohta, ta elatub pensionist ning ülalpidamisel on temal 14 aastane laps. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades A.J sissetulekut, käib A.J-ile ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast , so 266.25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot ja kaitsjatasu 207,60 (kakssada seitse eurot ja 60 senti) eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades A.J varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel A.J-ile võimalus menetluskulu, so pool sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14,00 eurot, so kokku 280,25 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.