lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9957/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9957/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
28.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9957 (14760000137)

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 28. oktoobri 2014 määrus Veikko Ahvenaineni kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veikko Ahvenaineni taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Veikko Ahvenaineni taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

28.oktoobri 2014 määruse vaidlustamiseks. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Veikko Ahvenainen esitas 02.10.2014 ja 06.10.2014 Tartu Halduskohtu kaudu Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 tunnustel. Avalduse kohaselt esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik E.S. 09.10.2013 avaldaja kohta Tartu Maakohtule vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise istungiks iseloomustuse. Iseloomustuses viitas E.S. sellele, et V. Ahvenainenil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja kui kinnipeetav ei tee vangistuse jooksul õigeid järeldusi, siis on sarnase käitumismustri jätkumisel tõenäoline oht sattuda tagasi kinnipidamisasutusse. V. Ahvenaineni hinnangul tegi kriminaalhooldusametnik tema laimamise ja mustamisega kõik endast oleneva, eesmärgiga tekitada kohtule V. Ahvenainenist ebaõige arusaam, et kohus ei vabastaks teda ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Avaldaja arvates ei põlanud kriminaalhooldusametnik sellise eesmärgi saavutamiseks ära ka kohtule valeandmete esitamist.
2.Prokuröri abi Ruti Kilg jättis 09.10.2014 teatisega nr 14760000137 kriminaalmenetluse alustamata. KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on võimalik ainult tunnistaja või kannatanu või menetlusosalise poolt kriminaal- või tsiviil- või halduskohtu- või väärteomenetluses. Sellist menetlusseisundit ei ole Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik

E.S. il olnud. Kaebaja avaldatud väidetes ei esine karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava ühegi kuriteo objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid.

3.V. Ahvenainen vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise 22.10.2014 Riigiprokuratuuris (registreeritud Riigiprokuratuuris 24.10.2014). Riigiprokuratuuri 28.10.2014 määrusega jäeti tema kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise määruses leidis riigiprokurör, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud. Riigiprokurör lisas kaebuse rahuldamata jätmise määruses järgnevat. 3.1 KarS § 320 lg 2 objektiivne koosseis seisneb KarS § 320 lg 1 objektiivse koosseisu kirjelduses, millega peab kaasnema tõendite kunstlik loomine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. 3.2 E.S. ei ole KarS §-s 320 sätestatud kuriteokoosseisu subjekt – ta ei ole tunnistaja ega kannatanu kriminaalmenetluses või menetlusosaline kriminaal-, väärteo-, tsiviilkohtu ega halduskohtumenetluses. Seega ei ole vastava kuriteo toimepanemine kinnipeetavale iseloomustuse koostamisel võimalik. Lisaks ei ole kaebuse lahendamise käigus tuvastatud, et kriminaalhooldusametnik E.S. oleks kinnipeetava iseloomustuse koostamisel esitanud valeandmeid. V. Ahvenainen on Tartu Vanglas karistuse kandmise ajal saanud distsiplinaarkorras kaks noomitust. Kui V. Ahvenainenile tundub tema kohta koostatud iseloomustus tõele mittevastav, on tal selle kui haldusakti vaidlustamiseks õigus pöörduda halduskohtusse. 3.3 KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus. Vastavalt KrMS §-le 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteo tunnuste sedastamine kuriteoteates. Pelgalt isiku rahulolematus kriminaalmenetluse mittealustamise suhtes ei anna alust kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Kriminaalmenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul alus. Kuna esitatud avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur põhjendatult leidnud, et kriminaalmenetlus ei kuulu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi alustamisele.
4.06.11.2014 esitas V. Ahvenainen Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib advokaadi abil pöörduda ringkonnakohtusse, kuna Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur keeldusid kriminaalhooldusametniku suhtes kriminaalasja alustamast. Põhjendusena riigi õigusabi taotlemisele märgib V. Ahvenainen oma õigust pöörduda advokaadi vahendusel ringkonnakohtusse.
5.Tartu Maakohus edastas 25.11.2014 määrusega V. Ahvenaineni riigi õigusabi taotluse kohtualluvuse korras Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kriminaalkolleegium, vaadanud läbi V. Ahvenaineni taotluse riigi õigusabi saamiseks ning hinnanud selle perspektiivi ringkonnakohtus, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. V. Ahvenainen on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks. -2-
8.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib V. Ahvenainen Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluste alustamist KarS § 320 tunnustel Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik E.S. i suhtes. Hinnates V. Ahvenaineni kaebuse perspektiivikust, rõhutab kriminaalkolleegium Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohta, mille kohaselt kriminaalmenetlus alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult argumenteeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Tulenevalt esitatud määruskaebusest rõhutab kriminaalkolleegium suures osas ülekordavalt alljärgmist.
9.V. Ahvenaineni kuriteokaebuse kohaselt seisneb Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik E.S. i valeütluste andmine selles, et ta koostatud iseloomustuses viitas V. Ahvenaineni kahele distsiplinaarkaristusele ja märkis, et kui kinnipeetav ei tee vangistuse jooksul õigeid järeldusi, siis sarnase käitumismustri korral esineb tõenäoline oht sattuda tagasi kinnipidamiskohta. 9.1 KarS § 320 lg 1 kriminaliseerib kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluste andmise või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise. 9.2 Ringkonnakohus selgitab, et valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamises. Käesoleval juhul on nii Lõuna Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur V. Ahvenaineni kaebuse lahendamise käigus tuvastanud, et kinnipeetavat on Tartu Vanglas karistuse kandmise jooksul distsiplinaarkorras karistatud kahe noomitusega. Seega olid kriminaalhooldusametniku koostatud iseloomustuses sisalduvad andmed tõesed ning tegelikkusest hälbiva teabe esitamisest rääkida ei saa. Pelgalt isiku rahulolematus tema kohta koostatud iseloomustusega ei anna alust kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Samuti tuleb Riigiprokuratuuriga nõustuvalt märkida, et KarS § 320 (valeütlus) ei rakendu ka seetõttu, et nimetatud koosseis eeldab erilise isikutunnusega isikut, kelleks V. Ahvenaineni kohta iseloomustuse koostanud kriminaalhooldusametnik E.S. i aga pidada ei saa.
10.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab Tartu Ringkonnakohus, et V. Ahvenaineni võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.