Kriminaalasi nr 1-14-9416
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9416 (14249000051)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses alaealise Rxxx Vxxxxx süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
Rxxx Vxxxxxx Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx telefon xxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, Kehtna Majanduse- ja Tehnoloogiakool, I kursus koka eriala, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 09.07.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust, KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks, väärteokorras 6 kehtivat karistust, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Rainer Objartel
Süüdi tunnistada Rxxx Vxxxxx KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Rxxx Vxxxxx 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1(3)
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Rxxx Vxxxxx katseajaks Viru vangla kolmanda üksuse (noorteüksus)Tallinna piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda Rxxx Vxxxxxxx menetluskuludena riigituludesse 400 (nelisada) eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700037878. Maksete tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Rxxx Vxxxxxt süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selle, et tema alaealisena 24.05.2014. a kella 15:42 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kesk 6 asuvas Maxima kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja - 1 pudeli 0,7 liitrilist alkohoolset jooki „Captain Morgan“ väärtusega 17,99 EUR, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata ning 30.05.2014a kella 21:48 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kesk 6 asuvas Maxima kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad - 2 pudelit 0,7 liitrilist alkohoolset jooki „Captain Morgan“ väärtusega 17,99 EUR pudel, kokku väärtusega 35,98 EUR, möödudes kassast ja jättes kaupade eest tasumata (s.t olles poole aasta jooksul pannud toime kahel korral varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu), 03.06.2014a kella 17:55 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kesk 6 asuvas Maxima kaupluses võttis ära võõra vallasasja - 1 pudel 0,7 liitrilist alkohoolset jooki „Captain Morgan“ väärtusega 17,99 EUR, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata, pannes sellega toime süstemaatilise varguse. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Rxxx Vxxxxx 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja 2(3)
kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Rxxx Vxxxxx Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksus) Tallinna piirkonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Rxxx Vxxxxx esindaja, kaitsja ja prokurör taotlesid menetluskulude vähendamist, kuna Rxxx Vxxxxx on riiklikul ülalpidamisel. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja menetluskulusid tuleb vähendada, kuid seda väiksemas määras, kui taotleti. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Puurmani Vallavalitsus, kes on määratud Rxxx Vxxxxxxeestkosteasutuseks, on valmis menetluskulud esialgselt ise kandma ja hilisemalt otsustatakse nende sissenõudmine süüdimõistetult. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole KrMS § 188 sätete kohaldamine ja menetluskulude seadusliku esindaja kanda jätmine põhjendatud. Rxxx Vxxxxxxon küll alaealine, kes on hetkel riiklikul ülalpidamisel, ta elab noortekodus ja õpib. Samas saab ta töövõimetuspensioni, mis on 227,80 eurot kuus, mis kogutakse kontole, millele Rxxx Vxxxxxx hetkel juurdepääs puudub. Kontole peaks seadusliku esindaja ütluste kohaselt olema kogunenud käesolevaks ajaks ca 4000 eurot ja täiealiseks saades tekib ka Rxxx Vxxxxxx endal, kui ta üle ei otsustata eestkoste seadmise vajadust, õigus nimetatud rahasid kasutada. Seega on Rxxx Vxxxxxl olemas iseseisvad rahalised vahendid, millest on võimalik menetluskulusid tasuda. Isiku, keda on juba korduvalt karistatud, menetluskulu valdavas ulatuses sisse nõudmata ja ka sissetulekut omava alaealise isiku puhul kellegi teise kanda jätmine ei ole kohtu arvates põhjendatud. Samas arvestab kohus, et Rxxx Vxxxxxx tuleb täisealiseks saades alustada iseseisvat elu, tema võimalikku varalist seisundit ja sellest tulenevaid resotsialiseerumisväljavaateid. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt liigselt koormav ja võiks tulevikus raskendada tema toimetulekut. Eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.