Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 25. augusti 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava E.G kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
Prokurör Kannatanu
ringkonnaprokurör Ülle Hõrak V.K.
Süüdistatav
Kaitsja
E.G isikukood: XXX; elukoht: XXX; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata; vandeadvokaat Anu Pärtel
RESOLUTSIOON:
1.Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2140 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot, vandeadvokaat Anu Pärteli poolt süüdistatav E.G-le apellatsioonimenetluses määratud korras riigi õigusabi osutamise eest.
4.Eeltoodud menetluskulu 120 eurot välja mõista E.G-lt.
5.Määrata 120 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul ja kohustada E.G tasuma alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu mitte vähem kui 10 eurot. Summa kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida 1-14-2140, E.G, menetluskulud).
6.Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 27. novembril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. novembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. novembrist 2014. Asjaolud ja menetluse käik
1.E.G anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 järgi selles, et tema 19.12.2013 kella 19.30 ajal Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Lootvina külas Savi 1 kinnistu elumaja juures lõi tahtlikult V.K. ile, kes oli müra kuuldes maja trepi peale tulnud, linnumaja varrega pähe ning kannatanu edasi liikumisel maja teise otsa tahtis kepiga lüüa V.K. ile näkku, kuid löök tabas kannatanu kätt. Lisaks lõi E.G tahtlikult kepiga V.K. ile vastu selga, jalgu ja kätt. Oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule tahtlikult paremal käel I metakarpaali piirkonnas sinise verevalumi 2x4 cm, pindmise randme ja käevigastuse ning füüsilist valu. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega tunnistati E.G süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100-kordse miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 320 euroga. KarS § 73 lg 1 alusel vabastati E.G täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta kolmeaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Kohtuistungil uuritud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks, et E.G on pannud toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.1.19.12.2013 kella 19.30 paiku toimunud sündmuse asjaolud luges maakohtus tõendatuks eelkõige kannatanu V.K. i ja tunnistaja L.P. i kohtus antud ütlustega. Nimetatud isikute ütlustest tuleneb, et süüdistatav lõi esmalt kannatanut trepi peal suure toa akna alt võetud lindude söögimajaga, mille küljes oli metallist vars. Sellist järeldust kinnitab usutavalt fotole (lk 27) jäädvustatud lindude söögimaja konstruktsioon ja selle paigaldamismehhanism ning asjaolu, et trepile jäänud lindude söögimaja katus oli osaliselt saanud kahjustada. Järgnevaid lööke sooritas süüdistatav vastu kannatanu selga, jalgu ja käsi tuvastamata päritoluga puust kepiga, sest lindude söögimaja juures olev metallist vars asus sel ajal maja trepil.
Kuigi V.K. ja L.P. on hinnanud varasemaid suhteid süüdistatavaga viletsaks, ei kahelnud maakohus sellele vaatamata nende ütluste usaldusväärsuses. V.K. i ja L.P. i ristküsitlemisel antud ütlused on oluliste vastuoludeta, sisult kokkulangevad ja eluliselt usutavad ning vastavuses tunnistajate O.K. ja U.P. i kohtus antud ütlustega, samuti asjas uuritud kirjalike tõenditega.
3.2.V.K. i ja L.P. i ütlused, haigla tõend ja väljavõte ambulatoorsest kaardist (lk 32, 34-35) kinnitavad, et kannatanu pöördus 20.12.2013 Põlvas kirurgi vastuvõtule seoses sellega, et 19.12.2013 oli naabrinaine teda kepiga peksnud vastu kätt ja selga. Kannatanu paremal käel I metakarpaali piirkonnas sedastati verevalum 2x4 cm ning tal diagnoositi pindmine randme ja käevigastus.
3.3.Maakohtu hinnangul kinnitavad helisalvestis (lk 66-68), kannatanu ja tunnistajate ütlused, patrullileht (lk 28-29), isiku kainenemisele toimetamise ja joobeseisundi kontrollimise protokollid (lk 30-31) ning Maa-ameti kaardiserveri väljavõtted (lk 43-44) kogumis veenvalt, et 19.12.2013 õhtul oli E.G tulnud alkoholijoobeseisundis kinnistu Savi 1 majapidamise juurde, kus lõi V.K. ile maja välistrepil varre otsa kinnitatud lindude söögimajaga vastu pead ning seejärel majast umbes 20 m kaugusel tuvastamata päritoluga puust kepiga (läbimõõt 3 cm ja pikkus vähemalt meeter) vastu selga, jalgu ja käsi.
3.4.Süüdistatava ütlused, et ta ei ole 19.12.2013 õhtul üldse naaberkinnistul viibinud, teda peksti kannatanu ja viimase abikaasa poolt Marga kinnistul, s.o enda majapidamise juures, ning L.P. i tegevuse tagajärjel kaotas süüdistatav teadvuse, luges kohus mitteusaldusväärseks ning ümberlükatuks eelpool nimetatud tõenditega.
3.4.1.E.G ütlused, et V.K. ja L.P. peksid teda Marga kinnistul ning viimase vägivalla tagajärjel kaotas ta teadvuse, on vastuolus süüdistatava enda varasemate väidetega. Nii on süüdistatav pöördunud 20.12.2013 arsti poole (lk 39-40) seoses valuga vasaku põlve siseküljel ning teatanud, et keegi naine oli teda eelmisel õhtul kodus tõuganud. Sellele järgnevalt pöördus E.G perearsti vastuvõtule 23.12.2013 (lk 41) seoses sellega, et naabrid lõid teda 18. või 19. detsembril tüli käigus raudesemega, ning lisaks vasaku põlve tursele ja verevalumile kaebas ta valu nimme piirkonnas. Seega on süüdistatav esitanud erinevaid kaebusi tervisekahjustuste ja nende saamise kohta, kusjuures ühelgi korral ei ole ta väitnud arstile midagi teadvuse kaotuse kohta.
3.4.2.Seoses süüdistataval esinevate vigastustega märkis maakohus, et kuna alkoholijoobest tingituna oli E.G koordinatsioon väga tugevasti häiritud ning ta oli sellises seisundis pimedas tulnud vähemalt 119 m meetri kaugusel asuva naabermaja juurde, siis on eluliselt usutav, et ta võis liikumisel komistada ning kukkuda ja nii ennast vigastada. Seda järeldust kinnitavad kaudselt veel süüdistatava kainenemisele toimetamise ja joobe tuvastamise protokollid, mille kohaselt oli tal riietus määrdunud ning isegi kella 21.15 paiku ei suutnud ta käia ja koperdas. Apellatsiooni seisukohad
4.Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat A. Pärtel, kes palub tühistada maakohtu otsus E.G süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja mõista süüdistatav õigeks.
4.1.Kaitsja leiab, et maakohus on olemasolevaid tõendeid hinnanud ühekülgselt ning on põhjendamatult jätnud arvestama E.G ütlused. E.G küll viibis 19.12.2013 Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Lootvina külas, kuid ta oli oma kinnistul, s.o. Marga talus. Kaitsja leiab, et aset leidnud konflikt oli kahepoolne ja sellele eelnesid sündmused, millest rääkis maakohtus E.G. Apellatsioonis ei nõustuta kohtu väitega, et E.G ütlused saadud vigastuste päritolu osas ei ole usaldusväärsed. Ei ole oluline, kas isik selgitab arstidele erinevalt vigastuste tekkimist põhjust, vaid tähtsust omab fikseeritud vigastus ise.
4.2.Apellatsioonis juhitakse tähelepanu, et V.K. ega L.P. ei näinud, kes kannatanut lõi ja millega teda löödi. Tunnistaja kinnitas, et hiljem tundis ta hääle järgi ära E.G ja alles siis, kui L.P. oli toast taskulambi toonud, nägi ta E.G. Ka tunnistajad O.K. ja U.P. ei näinud kuriteosündust pealt. Kui ametnikud sündmuskohale saabusid, siis olid seal V.K. , L.P. ning E.G, kes oli purjus, mistõttu toimetati ta kainenemisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör ja kannatanu vaidlesid apellatsioonile vastu ja palusid maakohtu otsus muutmata jätta.
6.Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanu, süüdistatava ja kaitsja ning prokuröri, leiab, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
7.Kaitsja taotleb E.G õigeksmõistmist, leides, et maakohus on uuritud tõendeid valesti hinnanud ning tegelikult E.G süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu, sest selle lükkab ümber maakohtus uuritud tõendite sisu (kohtuistungi protokoll lk 83-95), mis üheselt kinnitab süüdistuse tõendatust. Maakohtu järeldused (vt käesoleva otsuse p-d 3.1. kuni 3.4.2.) on kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. Ringkonnakohus ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi, mida KrMS § 7 lg 3 kohaselt tulnuks tõlgendada E.G kasuks.
8.Ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb kaitsja väiteid konkreetsete tõendite pinnalt.
8.1.Väidetavalt V.K. ei näinud, kes ja millega teda lõi. See väide on ümber lükatud V.K. i ütlustega kohtuistungil (lk 84-85, 86 pöördel) ning maakohtu hinnang neile on toodud otsuse lk 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et kannatanu nägi E.G alates sellest hetkest, kui L.P. E.G lambiga valgustas. Olles selliselt valgusallika poolt nähtav, E.G tahtis kepiga kannatanut pähe lüüa, kuid kannatanu sai käe ette panna ja löök tabas kätt. Seejärel E.G lõi kepiga kannatanut vastu käsi, jalgu ja selga, ise öeldes, et löön nii sinu kui su koera maha. Kannatanul käis pea ringi, tal oli halb enesetunne ja iiveldus. Pärast arsti juures fikseeriti kannatanul kehavigastused. Kannatanu jäi nende ütluste juurde ka ringkonnakohtus. Ringkonnakohtul ei ole alust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda, sest need on kooskõlas L.P. i ütluste ja kannatanu kehavigastusi käsitlevate kirjalike tõenditega.
8.2.Väidetavalt L.P. ka ei näinud, kes ja millega V.K. i lõi. See väide on ümber lükatud L.P. i ütlustega kohtuistungil (lk 88-89) ning maakohtu hinnang neile on toodud otsuse lk 3-4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et L.P. nägi, kuidas E.G peksab V.K. i, alates sellest hetkest, kui valgustas teda oma pealambiga. Valguse käes oli näha, et löögiriistaks oli umbes meetri pikkune puutokk läbimõõduga kuni 32 mm. Sellega E.G lõi V.K. i vastu jalgu ja selga ning ülevalt alla vastu kätt.
8.3.Maakohus ei ole kaitsja arvates arvestanud, et ka E.G olid kehavigastused, millised olevat talle eelnevalt tekitanud V.K. ja L.P. . Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on seda käsitlenud (otsuse lk 4-5) ja leidnud, et tegemist on paljasõnalise väitega. Ringkonnakohus on samal seisukohal, sest maakohtu järeldust kinnitab ka kriminaalmenetluse lõpetamise 26.03.2014 määrus (lk 62-65), millest nähtuvalt V.K. ja L.P. ei ole E.G-le kehavigastusi tekitanud.
9.Menetluskulud. Kaitsja adv A. Pärtel on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 120 euro ulatuses (sh käibemaks 20 eurot) seoses süüdistatav E.G-le riigi õigusabi osutamisega. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab E.G hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 120 eurot. Kaitsja taotles ringkonnakohtu istungil KrMS § 180 lg 3 kohaldamist kaitsjatasu väljamõistmisel, sest E.G ainus sissetulek on pension summas 270 eurot. Prokurör sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ka maakohus on seda sätet kohaldanud, jättes ekspertiisikulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulude sissenõudmise on määranud ositi tasumisele 12 kuu jooksul. Kuna sellest tulenevalt on E.G hüvitamiskohustus 148,80 eurot igakuiselt, siis ringkonnakohus määrab kaitsjatasu 120 eurot tasumise 12 kuu jooksul, so mitte vähem kui 10 eurot kuus lisaks maakohtu poolt juba väljamõistetule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Paavo Randma
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.