1-14-9987/5 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

9.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. N.N on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.N süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 26 .novembrit 2014 kella 01.43 ajal juhtis Haapsalu linnas Vahtra tänav maja nr * juures liikudes Kuuse tänava suunas isiklikku mootorsõidukit - sõiduautot Renault Trafic registreerimismärgiga * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM -0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,38 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, s eega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,26 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis N.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Sellise tegevusega N.N , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.N-ile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.11.2014 kell 01.43 kuni 26.11.2014 kell 14.00, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et N.N kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.N süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – ei ole esitatud. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – N.N on kahtlustatavana kinni peetud 26.11.2014 kell 1.43-14.00 /tl 11-12/, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. N.N-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x355):2= 266,25 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale P.Tartu N.N kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 72 eurot /tl 20-22/ ja 72 eurot, kokku 144 eurot. N.N taotles kohtuistungil, et saaks tasuda menetluskulud ositi, korraga ei saa maksta, palk ei võimalda, kuid aast a jooksul osamaksetena on võimeline tasuma. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel ja ajatab menetluskulude tasumise 1 aasta peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo