Prokuröri abi Ruti Kilg (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Raivi Saksa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
RAIVI SAKS
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 37006196010; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Margo Normann
Kohtuistungi toimumise aeg
05.11.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Raivi Saks temale Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2.KarS § 76 lg 4 alusel määrata Raivi Saksale katseaeg kestvusega kuni 29.05.2018. a.
3.
KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4.KarS § 76 lg 4 alusel kohustada Raivi Saksa täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata Raivi Saksale katseajaks lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma psühhiaatri määratud ravile.
6.Määrus Raivi Saksa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
7.Vabastada süüdimõistetu Raivi Saks karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Viljandi Maakohtu 18.04.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57-04 tunnistati Raivi Saks õigeks KrK § 101 p 5 ja § 144 lg 1- § 15 lg 2 järgi tõendamatuse tõttu. Raivi Saks mõisteti süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 10 kuud ja 12 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 18 päeva vangistust algusega 15.05.2002. a. Raivi Saksa suhtes kohaldatud tõkend tühistati ja Raivi Saks vabastati viivitamata vahi alt. Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2005.a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu otsus osaliselt, s.o Raivi Saksa õigeksmõistmises ja Raivi Saks mõisteti süüdi KrK § 101 p 5 ja KrK § 144 lg 1 - 15 lg 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 9 kuud ja 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Raivi Saksa suhtes kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis määrati tühistada karistuse kandmisele asumisel. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.03.2006. a ja lõppeb 29.05.2018. a. Vangla ei toeta Raivi Saksa vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokuröri arvates ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal süstemaatiliselt toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt esimesel
võimalusel, sest ei kantud karistuse pikkus, mis ei vasta toime pandud kuritegude tegelikule ohtlikkusele ja raskusele, ega isiku hoiakud ei anna alust kriminaalhoolduse edukale kulgemisele.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Raivi Saks selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja avaldab, et I astme kohus saatis Raivi Saksa asja täiendavale eeluurimisele ja siis mõistis Raivi Saksa süüdi. Ringkonnakohus tühistas otsuse ja saatis uuesti läbivaatamisele. I astme kohus mõistis Raivi Saksa õigeks, vabastas vahi alt. Ringkonnakohus menetles asja ja mõistis Raivi Saksa süüdi. Kaitsja leiab, et otsus tugines oletustele. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud. Kaitsja leiab, et Raivi Saks ei ole ühiskonnaohtlik. Kaitsja hinnangul on võimalik Raivi Saksale menetlusega tehtud suur ülekohus hüvitada sellega, et anda Raivi Saksale võimalus vabaduses oma elu jätkata. Kaitsja jätkab, et kui nemad kohtusid kaitsealusega, siis psüühilisi probleeme Raivi Saksal ei olnud. Kümme aastat vanglas on teda ära nüristanud. Pere on Raivi Saksa alati toetanud, tema õde ei ole kunagi uskunud, et Raivi Saks on kuriteo toime pannud ja otsis vennale töökoha Soomes ajaks kui ta vabastati. Kaitsja leiab, et oluline on seegi, et kuni otsuse täitmiseni oli Raivi Saks vaba, kinnipidamiskohta ilmus ta ise. Kaitsja palub Raivi Saksa tingimisi enne tähtaega vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Raivi Saksa, tema kaitsja, leiab, et Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud.
2.Raivi Saks kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Raivi Saks temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Raivi Saksal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Raivi Saksa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1.Raivi Saks on varem kriminaalkorras karistatud, peamiselt on karistused käesolevaks ajaks aegunud. Käesoleval ajal kannab Raivi Saks karistust muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest. Viljandi Maakohus mõistis oma 18.04.2005.a otsuses kriminaalasjas 1-57-04 Raivi Saksa õigeks süüdistuses kahe inimese tahtlikus tapmises (Raivi Saks tulistas isiklikul ajendil tahtliku tapmise eesmärgil kahte inimest pähe, kes lasuvigastuste tõttu kohapeal surid) ja võõra vara tahtliku hävitamise katses üliohtlikul viisil (elamu süütamine ajal kus seal viibisid kaks inimest ja tapetute surnukehad) ja süüdi tulirelva ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja kasutamise ning laskemoona ebaseadusliku valmistamise, hoidmise ja kasutamise eest. Karistuseks mõisteti Raivi Saksale 2 aasta pikkune vangistus. Ringkonnakohus oma 05.09.2005. a otsusega tühistas Viljandi Maakohtu 18.04.2005.a otsuse kriminaalasjas osaliselt ja mõistis Raivi Saksa süüdi ka maakohtu lahendis õigeks mõistetud episoodides. Liitkaristuseks mõisteti 15 aasta pikkune vangistus.
Riigikohus kriminaalasja menetlusse ei võtnud ja ringkonnakohtu eelnimetatud otsus jõustus. Kirjeldatud menetlusele eelnes kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmine Viljandi Maakohtu 17.03.2003. a määrusega, Viljandi Maakohtu 09.12.2003. a süüdimõistev kohtuotsus (täies ulatuses) ja Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2004. a määrus, millega tühistati maakohtu otsus ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule (nähtub kaitsja esitatud dokumendist avaldus Euroopa Inimõiguste Kohtule). Hinnates Raivi Saksa varasemat elukäiku nähtub, et ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Ka enne viimaste kuritegude toimepanemist, on Raivi Saksa mitmel korral karistatud. Samal ajal on kohtu arvates oluline arvestada sedagi, et varem toimepandud kuriteod on ammused ja seetõttu on need käesolevaks ajaks aegunud. Raivi Saks kannab käesoleval ajal karistust äärmiselt raskete kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kuritegude arutamisel, mille eest Raivi Saks käesoleval ajal karistust kannab, on erinevatel aegadel erinevad kohtud olnud eriarvamustel, tuleb kohtul tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda sellest, et Raivi Saksa suhtes on jõustunud kohtuotsus tema süüdimõistmises. Kuritegude asjaolude hindamisel tuleb kohtul aluseks võtta asjaolud, milles Raivi Saks süüdi on mõistetud. Kohus leiab, et Raivi Saksa poolt toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked - Raivi Saks tappis (tulirelvaga) oma joomakaaslase ja tema abikaasa magamise ajal ning süütas elamu põlema. Põlengu kustutasid tapetutega samas elamus olnud inimesed (kannatanu poeg ja isa). Samuti on Raivi Saks süüdi tunnistatud üldohtlike kuritegude toimepanemises, s.o tulirelva ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja kasutamises ning laskemoona valmistamise, hoidmise ja kasutamise eest. Raivi Saks on avaldanud kahetsust ja seda, et ta ei soovi enam vanglasse sattuda.
3.2.Vangla poolt koostatud individuaalne täitmiskava näeb Raivi Saksale ette tööhõives osalemise, psühholoogilise nõustamise, vestlused probleemide teadvustamiseks ja käitumisest tulenevate tagajärgede mõistmiseks ning vabanemiseelse nõustamise. Praeguseks on Raivi Saks läbinud puidupingitöölise ja keevitaja kutseõpped, läbinud alkoholi võõrutusprogrammi ning osalenud paarisuhete hoidmise ja taastamise teemalise sotsiaalprogrammi. Lisaks on ta töötanud majandusabitöödel. Käesoleval ajal Raivi Saksal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kohtu hinnangul on Raivi Saksa käitumine karistuse kandmise ajal positiivne. Kuigi Raivi Saksale on varasemalt määratud distsiplinaarkaristusi, on need käesolevaks ajaks aegunud. See omakorda näitab, et kuigi Raivi Saks on varasemalt eiranud vanglas kehtivaid norme, on ta oma käitumist muutnud paremuse poole. Kohtu arvates on oluline ka see, et Raivi Saks on korduvalt viibinud ka vangla psühhiaatriosakonnas, mis osundab Raivi Saksa tervislikele probleemidele. Ka käesoleval ajal tarvitab Raivi Saks enda sõnul mitmel korral päevas ravimeid – rahusteid ja unerohtu. Antidepressante on ta enda sõnul tarvitanud alates aastast 2006. Psühhiaatriga kohtumisi on olnud vähe. Raivi Saksa sõnul on valvuritele halvasti ütlemised lõppenud pärast vangla psühhiaatriaosakonnas viibimist, mis osundab kohtu hinnangul sellele, et Raivi Saksa agressiivsus (vähemalt alates aastast 2012) on tingitud tema tervislikust seisundist, mis omakorda oli tingitud abikaasa surmast ja ohust, et lapsed paigutatakse lastekodusse. Raivi Saksa karistamisest vanglas on ka loobutud seoses tema tervisliku seisundiga ja ta on vajanud tahtevastast ravimist.
3.3.Elama saab Raivi Saks asuda õelexxxxxxxxxxxxxe asuvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Varasematest kooseludest on Raivi Saksal 6 last. Raivi Saksa abikaasa suri 2012. a. Pärast Raivi Saksa abikaasa surma läks nende alaealiste laste hooldusõigus üle Raivi Saksa õele xxxxxxxxxxxxx, kes viis alaealised lapsed endaga Soome. Lastega Raivi Saks suhtleb telefoni teel. Perekonna toetus, sealhulgas materiaalne, on tal olnud terve vangistuse jooksul. Raivi Saksal puuduvad nõuded, vabanemisfondis on 1566,06 eurot. Vabanemise järel soovib Raivi Saks tööle asuda. Kohus leiab, et Raivi Saksa vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral soovib Raivi Saks asuda tööle ja tal on igakülgne lähedaste toetus. Kohtu hinnangul on väljavaated töö saamiseks head, kuna Raivi Saks on vangistuse jooksul osalenud
tööhõives ja sellega säilitanud tööharjumuse. Samuti on Raivi Saks omandanud nii puidupingi kui keevitaja kutse. Väidetavalt on Raivi Saksal ka juba kokkulepe võimalike töökohtade osas, kuid garantiikirja ühegi võimaliku töökoha osas kohtule esitatud ei ole. Sellele vaatamata peab kohus oluliseks arvestada, et Raivi Saks on tasunud kõik tema vastu esitatud nõuded ja tal on kogunenud vabanemisfondi esialgseks ja lühiajaliseks majandamiseks piisavad rahalised vahendid. Lisaks on Raivi Saksal piisav varasem töökogemus ja –harjumus.
4.Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on võimalik. Siinjuures arvestab kohus, et Raivi Saks on 12 aasta 2 kuu 27 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud käesolevaks ajaks 8 aastat 8 kuud vangistust, st enamuse talle mõistetud karistusest. Kohus arvestab sedagi, et tegemist on Raivi Saksa esimese pikaajalise vangistusega. Kohus peab põhjendatuks arvestada sedagi, et pärast õigeksmõistmist vabastati Raivi Saks vahi alt (aprill 2005. a) ja seega viibis ta kuni karistuse kandmisele asumiseni (03.03.2006. a) vabaduses. Materjalide kohaselt töötas Raivi Saks sel ajal Soomes. Kohus leiab, et vaatamata rasketele kuriteo toimepanemise asjaoludele, võimaldab Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt lisaks eeltoodule ka Raivi Saksa paranenud käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vaatamata Raivi Saksa ära kandmata karistusaja pikkusele, leiab kohus, et käesoleval ajal on piisav alus olla veendunud, et Raivi Saksale on senini reaalselt ära kantud vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Raivi Saksal on vabanemise korral õiguskuulekad eesmärgid. Kohus leiab, et Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka seetõttu, et läbi kriminaalhoolduslike meetmete on tagatud Raivi Saksa parem rehabilitatsioon, lisatugi kriminaalhooldaja näol ja range järelevalve. Kuna tegemist on väga pikaaegselt vangistuses viibinud inimesega, on lisaks lähedaste toetusele vajalik ka kriminaalhoolduslik tugi ja arvestades kuritegude asjaolusid ka range järelevalve. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
5.KarS § 76 lg 4 tuleb Raivi Saksale määrata katseaeg kestvusega kuni 29.05.2018. a. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Raivi Saksale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad kohustused. Raivi Saksale tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimetatud kohustuse eesmärk on maandada riske, mis tulenevad eelkõige alkoholi tarvitamisest. Kuna Raivi Saks pani kuriteod toime alkoholijoobes, on kohustuse eesmärgiks tagada, et Raivi Saks ei paneks edasiselt toime kuritegusid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb Raivi Saksa kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Materjalidest nähtuvalt on Raivi Saks korduvalt pidanud viibima vangla psühhiaatriaosakonnas, kus ta on saanud ka ravi. Raivi Saksa selgituste kohaselt on ta alates aastast 2006 tarvitanud ravimeid, alates aastast 2012 tarvitanud rahusteid ja unerohtu. Kuna Raivi Saks on andnud nõusoleku pöörduda psühhiaatri poole ja vajaduse korral alluda ettenähtud ravile, tuleb Raivi Saksa kohustada pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Juhul, kui psühhiaater tuvastab, et Raivi Saksal oleks vajalik läbida ravi, tuleb Raivi Saksal alluda ravile, kuna ta on selleks eelnevalt andnud nõusoleku (KarS § 75 lg 2 p 5). Seeläbi on kohtu arvates maandatud võimalikud riskid, mis võivad kaasneda Raivi Saksa tervislikust seisundist tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.