Liiklussüüteod

• • •

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 25.11.2014.a. Z.P määrata katseajaks Tallinna Vangla Ida - Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada Z.P suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. Välja mõista Z.P-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena isiku ekspertiisi maksumus summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro, riigi õigusabi osutamise eest summas 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ning sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde Tsiviilhagi: Kriminaalasjas kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 5000 (viis tuhat) eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista Z.P ́ilt kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi summas 3000 (kolm tuhat) eurot. Tsiviilhagi tasuda kannatanu XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX, SEB Pangas. (Riigiprokuratuuri haldusosakonna finants- ja varahaldustalituse poolt 20.11.2014.a saadetud e-kirja kohaselt asub XXXAS poolt kantud summa, s.o 3000 eurot Riigiprokuratuuri tagatiskontol). Hüvitatav summa tuleb kanda koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist kannatanu XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX, SEB Pangas. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Z.P on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema 27.11.2013 kella 11.20 ajal, täites XXXAS-s bussijuhina tööülesandeid, juhtis autobussi Scania registreerimismärgiga XXX liinil nr XXX, millega liikus mööda Ehitajate teed Ed.Vilde tee suunas, jõudes bussipeatusesse „E. Vilde“, peatas bussi, et reisijad sisse/välja lasta, ei veendunud, et kõik reisijad on ohutult autobussist väljunud ning autobussiga peatusest väljasõitmine on ohutu /LS § 33 lg 2 p 8/, ei jälginud peegleid ega kaamerat, mille tõttu ei näinud ta autobussist väljuvat reisijat Jelena Ignatik’ut, kes oli asunud väljuma autobussi viimasest uksest, kuid kes ei jõudnud veel täielikult tänavale astuda ajal kui bussijuht sulges bussiuksed selliselt, et Jelena Ignatik’u jalg jäi bussiuste vahele /LS § 14 lg 2/. Seega Z.P veendumata, et kõik reisijad on ohutult autobussist väljunud, jälgides hoopis vasakuid küljepeegleid, alustas koheselt bussiga peatusest väljaliikumist selliselt, et XXXoli jalgupidi bussiukse vahel, lohisedes liikuva autobussiga mõned meetrid kaasa kuni bussijuht autobussi pealtnägijate tegevuse tulemusel peatas ja uksed avas /Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1/. XXXsai liiklusõnnetuse tulemusel rasked tervisekahjustused /LS § 35 lg 1/. Z.P rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1 /ühissõidukijuht on kohustatud toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus/. Seega pani Z.P toime KarS § 423 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 24.11.2014.a süüdistatav Z.P , kaitsja Alar Neiland ning ringkonnaprokurör Rainer Amur sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 423 lg. 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 kuud, mis jätta KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata,

kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel palub prokurör võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 kuuks. Kuivõrd kannatanule Jelena Ignatik’ule tekitati füüsiline, moraalne ja varaline kahju, on kannatanu ja süüdistatav kokku leppinud kahjude hüvitamises summas 3000 eurot, mis tuleb kanda kannatanu kontole kokkuleppe kinnitamisel kohtus. Kokkuleppe sõlmimise hetkeks on raha hoiul Riigiprokuratuuri tagatiskontol. Süüdistatav Z.P tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 423 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Z.P selgitas, et 24.11.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör Rainer Amur, tema (Z.P ) ja tema kaitsja Alar Neiland kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör Rainer Amur ja kaitsja Alar Neiland selgitasid samuti, et nad jäävad 24.11.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Z.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava Z.P poolt KarS § 423 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Z.P käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Z.P selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.P temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on isiku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks on isiku ekspertiisi maksumus summas 84 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 euro, määratud kaitsjale makstud tasu summas 470 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et V. Shuklin ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et ka sundraha tuleb Z.P-lt seadusele tuginedes välja mõista. Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks Z.P ́ile ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX summas 5000 eurot. 24.11.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt on kannatanu ja süüdistatav leppinud füüsilise, varalise ja moraalse kahju hüvitamises kokku, et kannatanule hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahjuna 3000 eurot. Kannatanu on avaldanud ka selles osas oma nõusoleku ning kinnitanud allkirjaga, et loobub edaspidistest nõuetest nii süüdistatava Z.P kui tsiviilkostja XXX AS vastu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX ́ule on kahju põhjustanud Z.P oma tegevusega. Toimunud kohtuistungil on Z.P avaldanud soovi kannatanutele tekitatud kahju heastada. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi summas 3000 eurot on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on kannatanutele tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub esitatud hagi Z.P-lt väljamõistmisele. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 2 CD-plaati. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et 2 CD-plaati tulevad jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3,4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg.1; 311; 313. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.