Kohtulahend

jalgu ning ühe korra rusikaga ja korduvalt lahtise käega näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena kriimustused üla- ja alahuule piirkonnas, hulgaliselt kriimustusi nina ja parema silma piirkonnas ning kriimustuse ja verevalumi vasaku sääre esiküljel. Samuti kasutas ta 18.03.2014 kella 21:00 paiku kasutas Tallinnas XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma tütre XXX(s.XXX) suhtes, visates kannatanule taldrikuga otsmiku piirkonda, haaras seejärel kannatanul juustest ning tõukas teda selliselt, et kannatanu kukkus ning lõi oma õla, selja ja pea piirkonna vastu kappi. Oma tegevusega põhjustas I.K kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena muhu pea ülaosa vasakul poolel ning hulgaliselt kriimustusi aheljal parema abaluu piirkonnas. Samuti kasutas ta 18.03.2014 kella 21:00 paiku kasutas Tallinnas XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma poja XXX(s.XXX) suhtes, lüües kannatanule lahtise käega paremale näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena punetuse ning hulgaliselt kriimustusi parema põse piirkonnas. Seega I.K pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.K karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka I.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.03-20.03.2014.a. s.o. 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume • KarS § 75 lg 4 alusel tegema koostööd Lastekaitsega ning osalema Lastekaitse poolt vajalikeks peetavates programmides.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi ja kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.K-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulu: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. I.K pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulu osaliselt jätta riigi kanda. Prokurör ja kaitsja esitasid ühise taotluse selles, et menetluskulu jääks osaliselt riigi kanda: süüdistataval on 2 alaealist last, abikaasa on invaliid, so süüdistatav on pere ainike ülalpidaja. Kaitsja taotles sundraha vähendamist 1⁄2 võrra, prokurör oli sellega nõus. Kohus nõustub poolte taotlusega ning seega tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 266,25 eurot. Ülejäänud osa tuleb jätta riigi kanda, Kohus leiab, et I.K võib väljamõistetava sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Asitõendid: - 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.