Kohtulahend

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnakohtu 26.10.2005.a otsusega tunnistati Andrei Grigorjev (alates 25.01.2011.a nimeks Z.F) süüdi KrK § 101 p 1 ja § 141 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi, s.t tahtliku tapmise raskendatud asjaoludel ja võõra vara röövimise elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega, mille eest karistati teda 15 aasta pikkuse vangistusega. Vanglas pani kinnipeetav toime uue kuriteo. 14.05.2009.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-08-9770 mõistis kohus Andrei Grigorjevi temale KarS § 331 alusel esitatud süüdistuses õigeks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.10.2009.a otsusega kriminaalasjas 1-08-9770 Harju Maakohtu 14.05.2009.a otsuse Andrei Grigorjevi õigeksmõistmises KarS § 331 järgi täies ulatuses. Andrei Grigorjev tunnistati süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.10.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aasta 9 kuu ja 28 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.10.2009.a. Kohtuotsus on jõustunud 07.12.2009.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2009.a ja lõpeb 29.03.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 29.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Z.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Z.F tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest on näha, et on toimunud mitmed positiivsed muutused, ei toeta vabastamist süüdimõistetu varasem elukäik – süüdimõistetu on 42 eluaasta jooksul viibinud täisealisena vabaduses kokku vaid paar aastat. Teda on karistatud raskete, esimese astme kuritegude, muuhulgas ka mõrva toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on Z.F jätkanud ka karistuse kandmise ajal. Prokurör peab võimalikuks, et kätte on jõudnud aeg, mil Z.F tahtmine seadusekuulekalt jätkata on

2 (4)

tõeline- iseloomustusest see nähtub, kuid varasem elukäik näitab, et ei vangistus ega vabadus hoia teda kuritegude toimepanemisest. Z.F avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et tänaseks on muutnud see, et ta on 42-aastane ja ennast hävitav mõtlemine on taandunud, tal ei ole enda perekonda, selleks loomiseks on viimane aeg. Ta leiab, et oleks tore, kui tal endal oleksid lapsed, keda jõuaks veel inimeseks kasvatada. Z.F kahetseb väga tehtut. Kaitsja on seisukohal, et Z.F vabastamiseks on täidetud kõik tingimused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud aktiivselt kõik võimalikud sotsiaalprogrammid, mida on vangla võimaldanud, lisaks on Z.F omandanud eriala ja töötab alates 29.03.2010.a AS Eesti Vanglatööstus, kus ta on hinnatud töötaja. Oluliseks peab kaitsja, et Z.F puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on toime pandud ka uus kuritegu, kuid ka sellest on juba hulk aastaid möödas. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Z.F on viibinud vangistuses järjest alates, 2001.a. seega väga pikka aega. Ta on juba 42 aastane ja on kogu oma teadliku elu veetnud vanglas. Antud juhul ei saa olla riivatud ühiskonna õiglustunne, sest vangistus eesmärk on täidetud. 2001.a. pani ta ka toime uue kuriteo katseajal, seega praegu eeldada, et katseaeg uuesti ennast ei õigusta, on ennatlik, sest taoline rikkumine oli 13 aastat tagasi. Kaitsja leiab, et uue kuriteo riske on võimalik vähendada Z.F allutamisega kriminaalhooldusele ja vajadusel elektroonilisele valvele, mis oleks efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistus. Z.F on karistust kanda jäänud natuke üle kahe aasta, mis võrreldes vangistuses viibitud ajaga on lühike aeg. Z.F on vabanedes olemas elukoht, töökoht, toetav perekond, ning mis peamineta on vangistuses olles näidanud, et on lõpuks oma elust järeldused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Z.F hoiakud ja mõtlemine positiivne ja vangistus on oma eesmärgi täitnud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Z.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku. Z.F on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 ). Seega esinevad formaalsed alused Z.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.F on kriminaalkorras eelnevalt karistatud, käesolev vangistus on kolmas reaalne vangistus. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid: röövimine, huligaansus, põgenemine kinnipidamisasutusest, vargused, tahtlik tapmine. Kuriteod on toime pandud valdavalt grupis. Varavastased kuriteod on väidetavalt toime pandud mõtlematusest, mitte varalise kasu eesmärgil. Käesolevat on teda karistatud vangistuses toime pandud rikkumise eest- narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta. Karistada sai ta enda sõnul Murru Vanglas, kui istus koos 5 narkosõltlasega ning läks mõtlematult kambavaimuga kaasa. Kinnipeetav nõustub, et teod, mis ta toime on pannud, olid jubedad ja ta kahetseb väga tehtut. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud erinevates tegevustes ning läbinud vangla poolt pakutud sotsiaalprogrammid. Z.F töötab AS Vanglatööstuses, läbis sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Tee“ ning lõpetas keevituse õppe. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Eelnev näitab, et Z.F suudab ja tahab ennast allutada

3 (4)

kehtestatud normidele ning ei ole põhjust kahelda, et ta ei suudaks seda ka vabaduses teha. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad Z.F vaenulikud ja kuritegelikud hoiakud ning oma sõnades leiab, et on muutunud ning võimeline vabaduses toime tulema. Vangla hinnangul on motivatsioon kuritegelikust käitumisest vabaneda kõrge ja kriminaalhooldaja leiab, et toetav perekond, töökoht ja seeläbi eneseteostusvõimalus, aitavad riski uute kuritegude toimepanemiseks vähendada. Z.F vabanemisjärgsed elutingimused on väga head - tal on elukoht, töökoht, toetavad lähedased, kõik võlgnevused on tasutud. Oluline on seegi, et tal on vanglas omandatud kutseoskused ja tööharjumus. Keskkond, kuhu Z.F elama asub, on uus ning puuduvad kriminaalse taustaga isikud, kes teda negatiivselt mõjutada võiksid. Kohus leiab, et Z.F puhul on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimused. Vangistuses on ta viibinud alates 29.07.2001.a ja käesolevaks ajaks on vangistust kanda veel natukene üle kahe aasta. Kohus on seisukohal, et võrreldes enam kui 13-aastase kantud karistusajaga on karistuse kandmata osa käesolevaks ajaks nii lühike, et ilmselt ei mõjuta see enam isiku käitumist. Kuigi vangistuse jooksul on toime pandud uus kuritegu, mille eest mõistetud liitkaristust kinnipeetav kannab, on ka selle toimepanekust möödunud enam kui seitse aastat. Kohus leiab, et Z.F käitumises ja suhtumises on toimunud selgelt positiivsed muutused ning tal on tulevikuks reaalsed eesmärgid. Kohus on veendunud, et Z.F poolt senini reaalselt ära kantud vangistus on avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma – eelnevat järeldust kinnitab lisaks süüdimõistetu selgitustele kohtuistungil ka tema objektiivne käitumine vangistuse kandmise ajal. Z.F käitumisest ja avaldatud suhtumisest nii toimepandusse kui ka karistusse saab teha järelduse, et karistus võiks käesolevaks ajaks olla oma eesmärgi täitnud. Lisaks võimaldavad kohtu hinnangul Z.F tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema väga head vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus arvestab ka seda, et Z.F on suure osa oma elust veetnud vangistuses ning olenemata headest teadmistest vabaduses toimuvast, puuduvad tal reaalsed oskused vabaduses toimetulekuks. Eelnevast tulenevalt võiks just läbi kriminaalhoolduslike meetmete olla tagatud ka Z.F parem rehabilitatsioon, lisatugi kriminaalhooldaja näol ja range järelevalve. Läbi järelevalve on võimalik tõhusamalt kontrollida, et Z.F oleks suuteline järgima korrakohaselt ühiskonnas kehtivaid norme. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Z.F tuleb vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuna Z.F kandmata karistuse pikkus on üle aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 tulenevalt määrata katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 29.03.2017.a. Katseajal tuleb süüdimõistetul järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud üldiseid kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Z.F-ile katseajaks lisaks üldistele käitumiskontrolli nõuetele KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Z.F asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.