Kohtulahend

O.Z

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10818 tunnistati O. Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja lg 2 ning KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristus suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat 6 kuu pikkust vangistust eelmiste kohtuotsuste (18.09.2012.a ja 23.09.2013.a) järgi ärakandmata karistusosa, s.o 10 kuu võrra, lõplikuks ärakantavaks karistuseks on 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. Karistusaja alguseks on 22.08.2013.a. Kohtuotsus on jõustunud 31.12.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.08.2013 .a ja lõpeb 22.12.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 10.11.2014.a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava O .Z-i vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kir jalikult. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. O.Z avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on O.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused O.Z-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (3)

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.Z on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kannab esimest reaalset vangistust. Kuriteod on olnud varavastased ja toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Varem on kinnipeetavat kriminaalhooldusele määratud ühel korral, kuid kriminaalhooldus kulges probleemidega, O. Z rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo ja talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on O. Z vangla iseloomustuse kohaselt kaks, mõlemad suitsetamistarvete omamise eest keelatud ajal ja kohas. O. Z-i ema sõnul on poe g suitsetamiseks käesolevaks hetkeks loobunud. Kohtu hinnangul ei ole rikkumised sellised, mis seaksid kahtluse alla O. Z-i sobivuse kriminaalhooldusele. Positiivseks peab kohus O. Z-i tegevust vangistuse ajal. P sühholoog on kinnipeetavaga läbi viinud vestlused põhjus -tagajärg seosest ning eesmärkide püstitamisest. Kinnipeetav töötas Viru vanglas karistust kandes koristajana ja komplekteerimistsehhis komplekteerijana. Lisaks läbis O.Z sotsiaalprogrammi EQUIP. Vabanemisjärgselt asub O.Z elama oma emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse. Lisaks emale elab seal veel kinnipeetava õde koos oma tütrega. Vangistuse jooksul majanduslikult toetanud ema. O .Z ise loodab tööd leida Tartus. Vähesest haridusest ja vähestest tööoskustest tingituna on tema konkurentsivõime tööturul madal, kuid kohtu hinnangul on väljavaated töö leidmiseks Tartus siiski suuremad kui kinnipeetava kodukohas. Väidetavalt on O.Z seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid. Kohus leiab, et O. Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Vabastamist võimaldab kinnipeetava positiivne käitumine vangistuse jooksul ning head vabanemisjärgsed tingimused. Isik on küll korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, teda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud edukas, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks on esmakordselt vangistuses viibitud aeg küllaldane, et eesmärki täita ja mõjutada isikut jätkama edaspidi õiguskuulekalt. Oluline on seegi, et O.Z on enamuse talle määratud karistusajast ära kandnud. Tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud ka seetõttu, et O.Z vabaneks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja sellega on võimalik teostada tema üle kontrolli. Eelneva põhjal leiab kohus, et O.Z tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kuna kandmata karistus on alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata 1 aasta, mille jooksul tuleb O.Z järgida KarS §- s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb O. Z-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada O.Z otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.