lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-909/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-909/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-909/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.02.20091-09-909/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.10.20141-09-909/46Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.09.20161-09-909/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-909

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. oktoobri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Eduard Silm, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eduard Silm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.02.2009 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 aastat 2 kuu 15 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 11 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise lõpp on 23.05.2020.
2.
Viru Maakohtu 20.10.2014 määrusega jäeti E. Silm tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Kohus, osundades 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetut on viiel korda kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda vangistuses vägivalla kasutamise eest. 2.2 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile XXX . Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on olemas vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole.

2.3 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (kindla elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (mõrv, kehaline väärkohtlemine kaaskinnipeetava suhtes). 2.4 Arvestades eelkõige toimepandud kuritegude raskust, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises. Prokurör on ekslikult märkinud, et määruskaebuse esitajat on karistatud 6 korral, ehkki tegelikult on E. Silma karistatud viiel korral. Määruses on kirjas, et kohus arvestas ka kaitsja arvamusega, ent kaitsjat E. Silmal ei olnud. E. Silm selgitab, et pani uue kuriteo toime katseajal olles. Ta oli tol ajal 19-aastane, elas prassivat eluviisi, jõi ning ta elul puudus perspektiiv, mis viis inimese tapmiseni. Murru vanglas pani ta toime isikuvastase kuriteo, kui lõi rusikaga ühel korral inimest näkku. Tehtut ta ei eitanud, tunnistas teo valvurile üles ning kahetses seda. E. Silm palub mõista seda, et Murru vanglas olid hirmsad elutingimused. Seal olid vabalt kättesaadavad alkohol, narkootikumid ja valitses täielik anarhia. Murru vanglas viibides sulges E. Silm toimuvale silmad, kuid ühel korral ei pidanud ta isiklikule solvangule vastu ja lõi inimest. Sealsetes tingimustes oli väga raske end tagasi hoida ja mitte toime panna raskeid kuritegusid. Viru vanglasse sattudes, kus korda tagab administratsioon, mitte kinnipeetavad, peab E. Silm end hästi ülal. Ka siin mõnitatakse kinnipeetavaid, kes töötavad koristajana või sööklas, ent E. Silm ei pane neid tähele. Kohus kirjutab, et E. Silma karistusaeg lõpeb 5 aasta ja 6 kuu pärast. Jah, see on pikk aeg, ent määruskaebuse esitaja on viibinud vangis juba 10 aastat ja 6 kuud ja selle aja jooksul on toimunud suured muutused. E. Silmal on töökogemus ja –kutse, millega elatist teenida ja tahe luua perekond. E. Silm on paljud oma väärtused ümber hinnanud ja tahab olla ühiskonnale kasulik. Samuti arvab ta, et elektrooniline valve aitaks tal resotsialiseeruda ja tagaks kontrolli tema tegevuste ja käitumise üle. Samuti juhib E. Silm tähelepanu sellele, et tal on elu- ja töökoht, tasutud on võlad ning distsiplinaarrikkumised puuduvad. E. Silm lisab, et viide ühiskonna õiglustundele ei ole professionaalne, sest esmalt tuleks seda ühiskonnalt küsida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Esmalt märgib apellatsioonikohus, et prokuröri eksimus E. Silma karistatuses ei mõjutanud kohtu seisukohta, kuivõrd sellest nähtub, et kohus on arvestanud, et määruskaebuse esitajat on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Õige on E. Silma märkus, et maakohtu istungil tal kaitsja puudus, mistõttu ei saanud kohus kaitsja arvamust ka arvestada. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et määrus oma tulemilt oleks vale või et määruskaebuse väited tingiksid selle tühistamise.
6.E. Silm ei vaidle iseenesest maakohtu määruses tehtud järeldustele vastu, ent ta selgitab kuritegude toimepanemise asjaolusid, mis on osaliselt tingitud tema varasemast prassivast eluviisist, alkoholist ja tulevikuvisiooni puudumisest, teisalt aga Murru vanglas valitsevast korratusest. E. Silm on märkinud, et ta on teinud läbi suuri muutusi, käib tööl, on tasunud hagid ning ta on oma väärtushinnangutes teinud suuri korrektiive. See avaldub mh distsiplinaarkaristuste puudumises, kutse omandamises ja tahtes luua perekond. Ringkonnakohus möönab, et E. Silma käitumises on märgata positiivseid muutusi – nii on E. Silm individuaalse täitmiskava kohaselt töötanud, omandanud riigikeele A1 taseme, osalenud vestlustel psühholoogiga, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning töötab AS Eesti Vanglatööstuses metallitsehhi abitöölisena. Positiivsed muutused kinnipeetava käitumises on kiiduväärt ja nagu määruskaebuse esitaja ka ise on möönnud aitavad tal tulevikus kaasa töökoha saamisele.
7.Maakohtu määrusest nähtub, et põhiliseks kaalukeeleks E. Silma mittevabastamisel on saanud tema varasem kriminaalne minevik ja raskete isikuvastaste kuritegude asjaolud. Kohus on seetõttu leidnud, et isiku vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks E. Silma vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Sellise seisukohaga nõustub ka apellatsioonikohus. Isiku puhul, kelle teo tagajärjel suri kaks inimest, ei ole vabastamine põhjendatud vaid isiku lubadusel, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Nimelt on vangla iseloomustuses peetud E. Silma kõrgohtlikuks avalikkusele, milline oht võib realiseeruda alkoholijoobes raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises ja materiaalse kahju tekitamises. Ka vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks kahe aasta jooksul on vangla märkinud 43%, mis on apellatsioonikohtu hinnangul piisavalt kõrge risk, et vabastada isik 5 aastat ja 6 kuud enne vangistusaja reaalset lõppu.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.