lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8837/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 20.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-8837/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8837/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.10.20131-13-8837/64Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

20.novembril 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-13-8837

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Asja läbivaatamise kuupäev

20.11.2014 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid I.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

I.F isikukood XXX xxx

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaido Kooga

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta I.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus I.F ́ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot. Välja mõista I.F-ilt menetluskulud 48 eurot kaitsjatasu. I.F ́il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „I.F 1-13-8837 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.10.2013 otsusega KarS § 275, § 274 lg 1 ja § 404 järgi ning karistatud 2 aastase vangistusega, millest kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ja vangistuse osa 1 aasta 6 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 20.01.2014 määrusega vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 03.01.2014 ja lõpp 03.07.2015. Kinnipidamisasutuses I.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 26 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxxx Kinnipeetaval on xxxx. Viru Vangla hinnangul õppimismotivatsioon kesine. Isik oli kuni vangistuseni koolikohustuslikus eas. Töötanud ei ole seoses oma alaealisusega, formaalselt oli isa ülalpidamisel, kuid kuna kodus ei elanud ja internaatkoolidest jooksis ära, siis hankis eluks vajalikku varastades. Ükski elukutse ei huvita, töötamisele ei ole mõelnud. Viru Vanglas alates 25.08.2014 osaleb majandustöös. AS §71 alusel karistatud kahel korral, viimati 03.01.14. Alkoholi suhtub kergemeelselt, nooruse tõttu sõltuvust välja kujunenud ei ole ja puudub motiiv alkoholist loobuda. Isiku vägivaldne käitumine seostub pigem hoiakute ja mõtlemise kui alkoholi tarvitamisega. Isik proovis esmakordselt kanepit 13-aastaselt., 15-a inhaleeris amfetamiini, on proovinud ka teisi aineid - enda sõnul "kõike". Väidetavalt süstinud ei ole, vangiregistri andmetel on amfetamiini ka süstinud. Kahel korral karistatud NPALS §15'1 alusel, olnud ravil xxx. Viimane narkootiliste ainete tarvitamine 2.12.13 ajal mil I.F vabanes kinnipidamisasutusest ning oli allutatud käitumiskontrollile. Isik on ajavahemikul 25.07.-03.09.14 läbinud xxx. I.F on andnud nõusoleku asumiseks sõltuvusravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. I.F on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kolmel korral on kandnud ka vanglakaristust. Viimane kuritegu on vangistuses toimepandud kuritegu vägivald võimuesindaja suhtes (10 episoodi), võimuesindaja laimamine ja solvamine (5 episoodi) ning süütamine (5 episoodi). Varasemalt on teda karistatud varguste, valeraha kasutamise, kehalise väärkohtlemise ning süütamise eest. I.F-i suhtes on kohaldatud ka käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi, samuti rikkus katseajal lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 75% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69%. Viru Vangla ei toeta I.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel I.F-i isa I.F Tõxxxelab kahetoalises korteris aadressil xxx. I.F on varasemalt elanud antud aadressil, kuid käesoleval ajal ei ole ta kindel, kas soovib antud elukohta vabaneda. Kinnipeetava isa I.F xxxx, et tegemist on 18-aastase noormehega, kes võib ise endale elukohta valida, kuid on valmis I.F-i vabanemise korral võtma enese juurde elama. Viimati vabanes I.F Viru Vanglast 21.11.2013 ning oli allutatud Viru Maakohtu 03.10.2013 kohtuotsuse alusel käitumiskontrollile. I.F oli kohustatud ilmuma 25.11.2013 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuid osakonda ei ilmunud. 10.12.2013 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohustuste mittetäitmise kohta ning 15.01.2014 Harju Maakohtu määrusega pöörati I.F-ile mõistetud karistus täitmisele. Ka varasemalt, pärast Viru Vanglast vabanemist asus I.F elama mainitud aadressile isa juurde, kuid üle nädala ta seal vastu ei pidanud ning jooksis ära. Isal puudus ülevaade tema

asukoha kohta. Eimar I.F põhjendab poisi ära jooksmist ajaoluga, et viimasele ei meeldi kodused reeglid ning tahab rohkem vabadust. Vabaduses olles elas I.F tuttavate ja sõprade juures Txxx, kellega koos pandi toime ka õigusrikkumisi. Seega on alust arvata, et I.F puudub vabaduses kindel ja püsiv elukoht ning võib jätkata kuritegude toime panemist. Vabaduses olles oli kinnipeetav oma isa, Eimar I.F-i ülalpidamisel, kuid viimane pojale taskuraha ei andnud. I.F on mitmeid tasumata võlgnevusi ning isa sõnul peab poeg ise oma tegude eest vastutama. I.F lõpetas Viru Vanglas xxx edaspidisest õppimisest ning eriala omandamisest huvitatud ei ole. Kinnipidamisasutuses töötab, kuid varasem töökogemus puudub. Samuti puudub vabaduses kindel töökoht. I.F on varem kriminaalkorras karistatud mitmel korral, on pannud kuriteo toime kinnipidamisasutuses. I.F on olnud arvel Viru Vangla xxx täitma, vaid pani katseajal toime uusi kuritegusid. Vabaduses olles ei pooldanud I.F tervislikke eluviise: tarvitas alkoholi ning narkootilisi aineid. Kinnipeetav tunnistab narkosõltuvust. I.F on varem olnud ravil Tallinna Lastehaigla Sõltuvushäirete osakonnas, kust lahkus omavoliliselt. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. I.F taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et I.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.F nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 29 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. I.F on kriminaalkorras karistatud 3 korda (valdavalt vara- ja avaliku võimu teostamise vastaste kuritegude eest). Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Viimased (20 episoodi) kuriteod pani toime isegi vangistuses. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

I.F-i iseloomustatakse isikut, kellest tuleneb oht võimalikus ründamises ja kehavigastuse tekitamises, mille tõttu oh oht avalikkusele ja ametnikele. Tema ohtlikkust iseloomustab ka 20 kuriteo toimepanemine vanglas sh ka toimepandud vägivallaga võimuesindajate suhtes. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning I.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem I.F-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks I.F-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei mõjutanud tema käitumist käitumiskontrolli ajal. Ta ei soovinud elada oma alalises elukohas ja eelistas viibida tuttavate ja sõprade juures. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal (ta rikkus kontrollnõudeid) puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Vabaduses puudub I.F garanteeritud töökoht ja seoses sellega alaline sissetulekuallikas. Motivatsioon õpingute jätkamiseks on madal ja isik ei ole soovinud õpingute jätkamisest Viru Vanglas põhihariduse omandamisel. Samas puudub isikul vajalik haridus ja oskused iseseisvalt sobiva töökoha leidmiseks. Kinnipeetaval on tasumata kuritegude toimepanemisega kaasnenud rahalised nõuded(kohtuotsuste alusel), mille täpset suurust ei ole isik endale seni ka teadvustanud oma kohustusena. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Arvestades kuritegude korduvust, käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.F-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.