Kohtulahend

Urmas Paarale ja Mikk Jõesaarele on esitatud süüdistus avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Kannatanu JP andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ajas ta 8.07.2014.a. XXXXXXXX parklas MP juttu. Kell hakkas õhtul kümme saama ja poodi hakati sulgema. Eemalt tulid süüdistatavad Paara ja Jõesaar ning Paara ütles tema aadressil solvava märkuse. Tema ütles Paarale vastu, et oled purjus ja mingu ära koju. Süüdistatavad olid purjus ega kuuletunud. Paara üritas teda füüsiliselt ja vaimselt murda ja ütles solvanguid. Füüsiliselt toimus kähmlus ja tema kaitses ennast. Paaralt sai ka ühe korra rusikaga rinnaku pihta, teised löögid tõrjus, Jõesaarelt sai pudeliga käe pihta. Kas löögid ka valu tekitasid, ta öelda ei oska, sest oli šoki seisundis ja ta ei adunud valu haistinguid. Järgmisel päeval oli käsi õlapiirkonnast veidi valulik. Paaral oli kaasas saunalina, millega teda püüdis haardes hoida. Tema füüsiline kontakt piirdus enesekaitsega. Ta palus MP helistada politseisse. Ta märkas, et poe ukse juures oli ka üks naine. Tunnistaja MP ütluste kohaselt oli ta koos JP XXXXXXXXX parklas. Seal kaks meest tulid nende juurde ja hakkasid kannatanut ründama. Tema seisis sealsamas nende kõrval ja ka nende vahel. Tunnistaja kinnitab, et tema löömist ei näinud, tegemist oli süüdistatavate poolse ärplemisega. Talle tundus, et süüdistatavad tahavad kannatanut hirmutada. Mehed olid purjus ja ta lootis, et kalkuseks ei lähe. Tema oli selle sündmuse kõrval mõne minuti, teda ei rünnatud ega häiritud. Eelnevalt küsis veel kannatanu käest, kas ta saab hakkama ja kannatanu jaatava vastuse peale läks ära kõrval olevasse autosse. Tema seal lähedal kõrvalisi isikuid ei märganud. Kell oli kümme õhtul,XXXXXXXXX hakati sulgema ja inimesi enam ei olnud. Tema mäletamist mööda oli viinapudel Paara käes, kas Jõesaarel ka midagi käes oli, tema ei mäleta. Teda häiris see, et tema sõber oli hädas. Süüdistatav Urmas Paara andis ütlusi, mille kohaselt tahtis koos Mikk Jõesaarega XXXXXXXXXXX minna, kuid see suleti. Parklas arvas nägi ta JP, kuid ajas ta ühe teise inimesega segi ja läks juurde. Selle peale P ütles talle solvavaid märkusi ja käskis ära minna. Tema selle peale omakorda solvus ja hakkas vastastikune karjumine ja võis olla ka kätega žestikuleerimist. Saunalina oli tal ümber kaela, aga kannatanu haaras sellest kinni ja viskas maha. See ärritas teda. Tema kannatanut ei ole löönud. Süüdistatav Mikk Jõesaar ütluste kohaselt tekkis kannatanu ja Urmas Paara vahel mingi seis. Pärast ta sai teada, et Paara oli kannatanu ühe teise mehega segi ajanud. Oli sõimamist, karjuti roppusi ja vehiti kätega ning ta vaatas, et võib kiskumiseks minna. Ta püüdis kannatanu ja Paara vahele seista, et tüli lõpetada. Tema ühes käes oli viina pudel ja teises käes mahla pakk. Tema kannatanut pudeliga ei löönud, ta läks hoopis vahele ja kannatanu püüdis tema käest viina pudelit ära tõmmata. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Urmas Paaral 08.07.2014.a. kell 23.10 alkoholijoove 1,20 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Mikk Jõesaarel 08.07.2014.a. kell 23.11 alkoholijoove 1,65 mg/l. Kohus tuginedes kohtus uuritud tõenditele leiab, et süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistuses tuginetakse korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõuete rikkumisele. Nimetatud sätte kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt.

Kohtu hinnangul tõendid ei anna alust väita, et süüdistatavad rikkusid avalikku korda. Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (Riigikohtu otsused 3-1-1-102-03, 3-1-1-7-07). Käesolevas kriminaalasjas toimus sündmus XXXXX, XXXXXXXXXX parklas õhtul kella 22 ajal. Nimetatud territoorium on käsitatav avaliku kohana, kuna sinna on juurdepääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujatega isiklikult seotud. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevuse avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (Riigikohtu otsus 3-1-1-78-05). Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi. Seega tuleb vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (Riigikohtu otsus 3-1-1-24-07). Kohtus leidis tuvastamist, et Maksimarketi territooriumil viibisid poe sulgemise hetkel kannatanu JP, tunnistaja MP, süüdistavad Urmas Paara ja Mikk Jõesaar. Poe ukse juures olevat olnud väidetavalt veel üks naine, kuid kohtus see tõendamist ei leidnud. Tunnistaja MP ütluste kohaselt süüdistatavad teda ei tülitatud, vaid konflikt oli ainult kannatanuga. Kannatanu ütluste kohaselt oli põhiliseks häirijaks Urmas Paara, Mikk Jõesaar oli temaga kaasas ja üksi poleks tõenäoliselt midagi ette võtnud. Samuti on tunnistaja MP ütlustega kinnitust leidnud, et teda sellesse konflikti ei kaasatud ja tema ennast häirituna ei tundnud. Tunnistaja oli häiritud seetõttu, et tema sõber ehk kannatanu JP oli hädas. Seega leiab kohus, et tegemist oli eelkõige Urmas Paara ja JP isikliku konfliktiga. Kohus leiab, et kannatanu tülitamine võis häirida tunnistaja MP rahu. See aga ei anna alust kvalifitseerida tegu avaliku korra rikkumisena. Tunnistaja viibis XXXXXXXXXX parklas koos kannatanuga ja teda süüdistatavate ja kannatanu vahelisse konflikti ei kaasatud. Teda ei saa antud juhul võrdsustada avalikkusega. Tuvastamist ei leidnud, et kellegi teise rahu oleks rikutud. Riigikohus otsus 3-1-1-15-07 on leidnud, et kriminaalasja lahendamisel tuleb silmas pidada konkreetse juhtumi eripära ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse KarS § 263 mõttes. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et süüdistatavad oleksid toime pannud vägivallateo. Kvalifitseerimaks tegu KarS § 263 p 1 järgi peab olema täidetud KarS § 120-122 koosseis. Riigikohus on lahendis 3-1-1-50-13 leidnud, et kuigi KarS § 121 teksti ülesehitus ei nõua seda otsesõnu, on koosseisu täitmiseks vajalik löögi teatud intensiivsus. Vastasel korral laieneks selle koosseisu rakendusala lubamatult ja hõlmaks iga kannatanu seisukohast soovimatu kehalise kontakti. Arvestades koosseisu teisi alternatiive - tervise kahjustamine, peksmine, valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, ei ole tõenäoline, et seadusandja on pidanud vajalikuks lugeda löömise alternatiivis

kriminaalkorras karistatavaks isegi väga vähesel määral kannatanu füüsilist puutumatust riivava käitumise. Seega vaatamata sellele, et KarS § 121 koosseisu grammatilise tõlgenduse kohaselt ei ole löömise kui ühe koosseisualternatiivi esinemine seotud kannatanule valu tekitamisega, oleks valu tekitamine ka löömise puhul sobiv kriteerium, mille alusel piiritleda kriminaalkorras karistatav tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kannatanu JP ütluste kohaselt lõi Urmas Paara talle ühel korral rusikaga rinna piirkonda ja Mikk Jõesaar pudeliga vastu kätt. Samas kinnitas kannatanu, et ta ei oska öelda, kas ta valu tundis või mitte, aga järgmisel päeval oli käsi õlast valus. Tunnistaja MP ütluste kohaselt seisis tema konflikti alguses mitu minutit süüdistatavate ja kannatanu kõrval, mingit löömist tema ei näinud. Ta kirjeldas sündmust kui süüdistatavate poolse ärplemisena, ropendati ja vehiti kätega. Süüdistatavate ütluste kohaselt füüsilist kontakti kannatanuga ei olnud, vastastikku žestikuleeriti, vehiti kätega ja ropendati. Kohus leiab, et ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita, et süüdistavad oleks kannatanut kehaliselt väärkohelnud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kannatanut oleks löödud, pekstud või valu tekitatud. Kannatanu ei osanud ka ise öelda, kas Urmas Paara talle valu tekitas või mitte. Mikk Jõesaare tegevuse kohta kinnitas kannatanu, et Jõesaar ründas teda paar korda pudeliga ja pudel libises mööda tema kätt. Kohus leiab tõendeid omavahel kõrvutades, et kannatanu ütlused löömise kohta ei haaku teiste uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei saa kahtluse alla seada tunnistaja MP ütlusi. Tema ütluste kohaselt mingit löömist süüdistatavate poolt ei toimunud. Ta küll istus mõne aja pärast autosse, kuid kannatanu palve peale asus helistama politseisse ja jälgis olukorda. Kogu sündmus toimus tema auto kõrval. Seega on ebatõenäoline, et ta ei oleks näinud, kui süüdistatavad oleks kannatanut löönud. Kohus leiab, et süüdistatavate ja ka kannatanu enda poolset kätega vehkimist ja žestikuleerimist ei saa kvalifitseerida löömisena. Liiatigi ei osanud kannatanu ise ka öelda, kas talle valu tekitati või mitte. Mingeid vigastusi kannatanul ei tuvastatud. Kohus leiab, et Urmas Paara ja Mikk Jõesaare käitumine ei vasta ka kehalise väärkohtlemise katse tunnustele. Tunnistaja MP ütlustega leidis tõendamist, et süüdistavad ärplesid ja ropendasid ning vastastikku kannatanuga vehiti kätega, kuid löömiseks ei läinud. Seega ei leidnud kinnitust, et süüdistavad oleksid tahtnud kannatanut lüüa. Kohtu hinnangul süüdistatavad küll häirisid kannatanut, kuid ei pannud toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritavat tegu. Kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud jäävad KrMS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.