1-14-8450
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
19. november 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-14-8450 (13260104423)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
Mihkel Oolep`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Terje Aleksašin
Süüdistatav
Mihkel Oolep, isikukood 39311246518, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 19.12.2013.a.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mihkel Oolep KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.12.2013.a – 19.12.2013.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Mihkel Oolepi suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu Mihkel Oolep ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Mihkel Oolepi suhtes kohtuotsuse jõustumisel. A. N. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täielikult. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Mihkel Oolepilt 1 351,00 (üks tuhat kolmsada viiskümmend üks) eurot A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, AS SEB Pank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Asitõendid: Plastmassist karp kahe klaaskujukese ja ühe kruviga, mis on tagastatud omanikule L. N. , vabastada asitõendi staatusest ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. N. omandisse. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Mihkel Oolepilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud sõrmejäljeekspertiisi maksumuse 663,00 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot jätab kohus riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Mihkel Oolepil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 662,10 (kuussada kuuskümmend kaks eurot ja 10 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 55,18 (viiskümmend viis eurot ja 18 senti) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 55,12 (viiskümmend viis eurot ja 12 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700030736 ning selgituse “Mihkel Oolep, otsus nr 1-14-8450, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
2 (6)
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus Mihkel Oolepit süüdistatakse selles, et tema 24.mail 2013.a kella 07.30-13.00 vahel Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas tungis pakettakna klaasi lõhkumise teel sisse M. S. elumajja, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära mitmesuguseid kuld- ja muid ehteid, käekella ja nõukogudeaegseid ordeneid, tekitades kannatanu S. vargusega kahju kokku 800 eurot; -ööl vastu 13. juunit 2013.a Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas tungis aknaklaasi eestvõtmise teel sisse L. elumajja, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära rahakotist 248 eurot sularaha ja kaks SEB pangakaarti, tekitades kannatanu L. vargusega kahju kokku 248 eurot; - 13. novembri 2013.a öösel kella 02 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas lõhkus ära A. K. kuuluva garaaži akna tahtlusega süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta garaažist ära tööriistu, kuid kuritegu jäi lõpule viimata M.Oolepi tahtest sõltumata - omanik väljus majast ja avastas sündmuse toimepaneku; - 21. novembril 2013.a kella 11.30-11.50 vahel Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas P. talus tungis lukustamata ukse kaudu sisse A. N. elumajja, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatliselt võttis ära magamistoast mitmesuguseid kuld-, hõbe- ja tavametallist ehteid koguväärtusega 1 062 eurot, puidust ehetekarbi väärtusega 15 eurot, kaks värvilist klaasfiguuri koguväärtusega 4 eurot ja kaks naiste käekella koguväärtusega 230 eurot ning elutoast lauakella väärtusega 9 eurot, kristallist suhkrutoosi väärtusega 15 eurot ja teelusikate komplekti koos luigekujulise hoidjaga koguväärtusega 20 eurot, tekitades kannatanu N. vargusega kahju kokku 1 355 eurot. Seega pani Mihkel Oolep toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sissetungimisega ja süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mihkel Oolepile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17-19.detsember 2013.a, s.o kolm päeva, seega karistuseks on vangistus 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistuskaristus Mihkel Oolepi suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihkel Oolep ei pane 3-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
3 (6)
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Mihkel Oolep aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Mihkel Oolep, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mihkel Oolep süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu A. N. on esitanud tsiviilhagi Mihkel Oolepi vastu vargusega tekitatud varalise kahju 1 351 euro nõudes. Süüdistatav Mihkel Oolep võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna Mihkel Oolep on tekitanud A. N. varalist kahju 1 351 euro ulatuses, siis tuleb Mihkel Oolepilt mõista välja 1 351 eurot A. N. kasuks.
4 (6)
Kohtu seisukoht asitõendite osas Kokkuleppe kohaselt on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks plastmassist karp kahe klaaskujukese ja kruviga, mis on tagastatud omanikule L. N. (tl 18-19, 20-21). Plastmassist karp kahe klaaskujukese ja ühe kruviga, mis on tagastatud omanikule L. N. , kuulub vabastamisele asitõendi staatusest ja tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. N. omandisse. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Mihkel Oolepi menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (tl 105-107) 129,60 eurot ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud sõrmejäljeekspertiisi maksumus (tl 71) 663 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Mihkel Oolep on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise vähendamist ning ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Mihkel Oolepi sissetuleku puudumist ja seda, et Mihkel Oolepil tuleb tasuda ka tsiviilhagi, käib Mihkel Oolepile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Mihkel Oolepi varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud jätta ekspertiisimaksumus riigi kanda ning anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel Mihkel Oolepile võimalus menetluskulu kokku 662,10 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohtu 18. detsember 2013 lahendi nr 3-1-1-121-13 p 6 kohaselt on kohus märkinud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).
5 (6)
Seega arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta, ehk seda, et käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiis ei aidanud kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, siis jätab kohus ka sel põhjusel ekspertiisi tasu Mihkel Oolepilt välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.