Kriminaalasi nr 1-14-4330
juuresolekul osavõtul
MAARIKA SIRELBU, isikukood 47109280286, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. Maarika Sirelbu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 14.01.2012 kella 13.30 ajal juhtis kaubikut xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes sellega Lääne-Virumaal Haljala vallas mööda Tallinn-Narva maanteed Tallinna suunas, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid /libe tee/, ilmastikutingimusi /talvine aeg, pinnatuisk, tugev külgtuul/, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid /ees liikuv lumesahk/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja suudaks peatuda teel oleva mistahes etteaimatava takistuse ees /tema ees pidurdunud auto/, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega vähendanud piisavalt sõidukiirust selleks, et sõidukit ohutult teel hoida, mille tõttu ei suutnud halbades teeoludes mootorsõidukit kontrollida ning kaotas mootorsõiduki üle juhitavuse, kaldudes Tallinn-Narva maantee 84,7 km-l vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva kaubikuga xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega O S. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Maarika Sirelbu ettevaatamatusest xxxx kaasreisijana viibinud M Kile raske tervisekahjustuse – parema reieluu alaosa killunenud murru. Maarika Sirelbu rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 46 lg 1 /juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile/ ja LS § 50 lg 3 p 1,2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Seega Maarika Sirelbu, rikkudes mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest LS § 46 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1,2 nõudeid, tekitades sellega inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör taotles kohtuistungil kohtult süüdistatava Maarika Sirelbu suhtes kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, kuna puudub avalik menetlushuvi, isiku süü ei ole suur ning tegemist on karistamata isikuga. Prokurör taotles kohtult, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 202 alusel süüdistatav Maarika Sirelbu kuue kuu jooksul tasuks kannatanu M Ki tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot, kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses kokku summas 176,65 eurot (kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 0,45 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot ja kaitsjatasu v.-adv. Mati Senkelile 115,20 eurot), millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses ja teeks 100 tundi üldkasulikku tööd. Selle, kas jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda, jättis prokurör kohtu otsustada. Kannatanu M K nõustus kohtuistungil prokuröri taotlusega. Süüdistatav Maarika Sirelbu nõustus kohtuistungil prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes KrMS § 202 alusel, samuti nõustus ta kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuröri poolt tehtud taotlusega kõigi talle määratavate tähtajaliste kohustuste osas. Süüdistatava Maarika Sirelbu kaitsja v.-adv. Mati Senkel toetas kohtuistungil prokuröri taotlust, esitades omalt poolt taotluse, et arvestades kaitsealuse väga halba majanduslikku olukorda ja tal lasuvaid kohustusi, tuleks jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Süüdistatavale Maarika Sirelbule on selgitatud KrMS § 202 lg 6 sisu, mille kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse KarS § 69 lg 2 ja 5 sätestatut. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Käesolevas kriminaalasjas on Maarika Sirelbule esitatud süüdistuse puhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, milles süüdistatava süü ei ole suur ning kohtu hinnangul puudub antud kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav Maarika Sirelbu nõustus kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta kaitsjatasu kohtumenetluses summas 193,92 eurot riigi kanda.
Lähtudes ülaltoodust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas Maarika Sirelbu süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202, 206, 385 p 10 kohus m ä ä r a s: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-14-4330 (12240104639) MAARIKA SIRELBU süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada MAARIKA SIRELBU’d tegema kuue kuu jooksul 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada MAARIKA SIRELBU’d hüvitama kuue kuu jooksul kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, milline summa kanda kannatanu M K’i arvelduskontole nr xxxx xxxx. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada MAARIKA SIRELBU’d tasuma kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud kokku summas 176,65 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 65 senti) eurot riigituludesse, milline summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 193,92 (ükssada üheksakümmend kolm eurot ja 92 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 32,32 eurot) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdistatava Maarika Sirelbu kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtumenetluses summas 193,92 eurot riigi kanda. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pakend ekspertiisiaktiga tagastatud ravidokumentidest jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.