Kriminaalasi nr. 1-14-9004
18.novembril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Anneli Helmann juuresolekul prokuröri abi Kairi Kaldoja osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja B.S Ik XXX, VF kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, töötab XXXOÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud viimati • 14.01.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat (katseaja lõpp 13.01.2012) väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvas tas B.S süüdistatakse selles, et olles saanud XXXoma valdusesse XXXkuuluva mootorsõiduki Mercedes Benz 200TE registreerimismärgiga XXX väärtusega 1400 eurot tingimusel, et kas ostab auto ära või tagastab selle 2014. aasta aprillikuus, ei tagastanud autot ega maksnud selle eest ka raha, vaid 29.05.2014 andis mootorsõiduki edasi kolmandale isikule oma võlgade katteks. Oma sellise tegevusega pani B.S toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, s. o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 1 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Kairi Kaldoja, B.S ja tema kaitsja Gennadi Kull käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et B.S-ile taotleb prokuröri abi kohtus KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata kui B.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Nimelt on B.S kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
•
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.S temale KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad B.S-ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. 96 eurot. Kohtu hinnangul ei esine B.S erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. B.S omab kindlalt sissetulekut. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on B.S-i süü kannatanule kuulunud asjade suhtes tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud. Kannatanule XXXon tekitatud kahju summas 1400 eurot, mis on põhjendatud ja tuleb välja mõista B.S-ilt. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 75 lg 1 p 1 – 6, VÕS § 1043 kohus: otsustas Süüdi tunnistada B.S KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata kui B.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas ( XXX); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• •
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks
Määrata B.S Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.S-ile määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.11.2014.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Välja mõista B.S-ilt tsiviilhagi summas 1400 eurot Nikita Harkov kasuks ( raha kanda a/a EE572200221041005775 Swedbank). Välja mõista B.S-ilt 532,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse B.S-ile e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.