Riigiprokuratuuri 27. oktoobri 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaak Reinomägi esindaja advokaat Andres Veski kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 27. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata.
2.Jaak Reinomägi esindaja advokaat Andres Veski kaebus jätta rahuldmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.08.2014 esitas Jaak Reinomägi taotluse suulise kuriteoteate esitamiseks. Taotluses tõi J. Reinomägi välja, et soovib esitada kuriteoteadet Viru Vangla esimese üksuse juhi K.L. i ning esimese üksuse inspektor-kontaktisik T.K. e suhtes.
2.04.09.2014 koostas sisekontrolli valdkonna spetsialist J. Reinomägi sõnade järgi suulise kuriteoteate protokolli. J. Reinomägi viitab kuriteokaebuses asjaolule, et ametiseisundit ära kasutades on K.L. i ning T.K. k tema õigusi ebaseaduslikult piiranud.
2.1.
Kaebaja väidab, et esitas 21.08.2014 Viru Vanglale teabenõude saamaks teada, mitu kirja ta on alates 13.02.2014 esitanud kaitsjale, Euroopa Inimõiguste Kohtule ja Soome Kõrgemale Kohtule ning palju on neilt kirju vastu saanud, kuna vajab nimetatud teavet oma õiguste kaitseks.
2.2.T.K. e koostas 27.08.2014 vastuse, millega koos esitas J. Reinomäele 14 lehel tema registreeritud kirjavahetuse ning selgitas, et soovitud informatsiooni peab ta ise kirjavahetuste lehelt otsima. J. Reinomägi sõnul ei ole kirjavahetuse lehtedelt võimalik tema poolt teabenõudes soovitut tuvastada, sest valvurid ei ole kirjavahetuse lehti täitnud korrektselt ja vastavuses seadustega. J. Reinomägi selgitas seda T.K. ele ning soovitas teave hankida Viru Vangla kantseleist, kus kirjad registreeritakse. T.K. k ütles, et kantseleis kirju ei registreerita.
J. Reinomägi sõnul on antud hetkel vaidlusaluse toimingu teostanud ametnikud ametiseisundit kuritarvitades piiranud J. Reinomägi seaduslikke õigusi.
3.12.09.2014 jättis Viru Vangla kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, asudes pärast esitatud materjalidega tutvumist ja asjaolude kontrollimist seisukohale, et esimese üksuse juhi K.L. i ja inspektor-kontaktisiku T.K. e tegevuses puudub KarS § 324 sätestatud kuriteo koosseis. J. Reinomägi on käesoleval hetkel kohtualune, kelle puhul tuleb vangistust reguleerivate seadusesätete kohaldamisel arvestada vahistatutele kohaldatavate õigusnormide erisustega. Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 4 kohaselt vahistatu kirja saatmisel registreeritakse ainult kirja üleandmise kuupäev ja kinnitus kirja üleandmise kohta. Nimetatud määruse § 50 lg-st 11 tulenevalt registreeritakse vahistatule kirja saabumisel ainult kirja saabumise kuupäev ja kinnitus kirja kättesaamise kohta. Seega pidid ametnikud märkima J. Reinomägi kirjavahetuskaardile ainult kirja üleandmise või saabumise kuupäeva ja võtma isikult temapoolse kinnituse. Tulenevalt eeltoodust ei saanud T.K. k väljastada J. Reinomägile teavet selle kohta, kellele ja mitu korda on vahistatu kirju saatnud, kuna lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ei pidanud inspektor-kontaktisik T.K. k seda infot omama.
4.J. Reinomägi esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri kaebuse, milles taotleb kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse tühistamist ja menetluse alustamist ametnike suhtes.
5.Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi jättis oma 07.10.2014 määrusega kaebuse rahuldamata.
6.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas J. Reinomägi esindaja advokaat Andres Veski 20.10.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuuri määrus
7.Riigiprokuratuuri 27.10.214 määrusega jäeti J. Reinomägi esindaja advokaat A. Veski kaebus rahuldamata ning nõustuti täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri määruses toodud põhistustega.
7.1.Riigiprokurör juhtis samuti tähelepanu, et Vangla sisekorraeeskiri näeb ette erisused kinnipeetava ja vahistatu kirjavahetuse registreerimisele. Käesoleval juhul on Viru Vangla ametnikud vahistatu J. Reinomägi kirjavahetust registreerinud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning väljastanud ka teabe, mis neil sellest tulenevalt olemas on. Seega ei ole K.L. i ega T.K. e ametialane tegevus vahistatu õigusi ebaseaduslikult piiranud. Asjaolu, et saadud informatsioon, mis on kogutud õigusaktis sätestatud ulatuses, ei ole kaebajale piisav oma õiguste kaitseks, ei anna alust käsitleda ametnike tegevust ebaseadusliku ja ametiseisundit kuritarvitavana. Pelgalt kaebaja subjektiivne arvamus, et tegemist on kuriteoga, ei anna alust kriminaalmenetlust alustada.
7.2.Vahistatu rahulolematus vanglaametnike poolt temale mittepiisavate andmete edastamises teabenõude korras ei moodusta KarS §-s 324 sätestatud kuriteokoosseisu. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole lahendada J. Reinomägi pretensioone vangla administratsiooni vastu ning sekkuda teabenõude täitmise ulatuse ja kvaliteedi osas, kuna nende küsimuste lahendamine kuulub Viru Vangla administratsiooni, Justiitsministeeriumi ja halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
8.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi esindaja advokaat A. Veski, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 27.10.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning alustada kriminaalasjas nr 14922700153 menetlust. -2-
8.1.Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et J. Reinomägil oli vaja saada täpset teavet oma kirjavahetuse kohta kaitsja, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Soome Kõrgema Kohtuga. Kuna J. Reinomägi teabenõudega vajalikku informatsiooni ei saanud, ei olnud tal võimalik seda informatsiooni ka tema poolt koostatavatesse kirjadesse lisada. Seega piirati juurdepääsu teda puudutavale teabele ning rikuti isiku põhiseaduslikke õigusi.
8.2.Nagu J. Reinomägi on juba eelnevas menetluses viidanud, ei ole tal vangla poolt esitatud andmetest võimalik välja lugeda vajalikku informatsiooni. Eelnevas menetluses on J. Reinomägi korduvalt viidanud, et talle vajalik teave on kättesaadav Viru Vangla kantseleis, kus peetakse arvestust kõikide sissetulevate ja väljaminevate kirjade üle. J. Reinomägi on seisukohal, et vanglaametnikel oli võimalik edastada talle vajalikku infot ning selle andmata jätmisega piirasid nad tema seaduslikke õigusi ning panid sellega toime KarS § 324 tunnustele vastava kuriteo. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määruse, kriminaalasja alustamata jätmise materjalide ning J. Reinomägi esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 29.10.2014 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 14922700153 alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
10.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikke tähtsust omavaid asjaolusid. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
11.Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses avaldatud seisukohaga, et käesolevas asjas puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
11.1.Tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 1 ei alustata kriminaalmenetlust, kui vastav alus selleks puudub. Alus puudub mh juhul, kui kuriteokaebuses ei ole kirjeldatud kuritegu. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, miks ei vasta ametnike tegevus KarS § 324 koosseisule. Pigem tuleneb kogutud materjalidest, et J. Reinomägi soovib lahendada administratiivseid küsimusi, mis kuulub aga halduskohtumenetluse pädevusse.
11.2.Viru Vanglal ei ole võimalik J. Reinomägi nõuet rahuldada, kuna kinnipidamisasutusel puudub vastav informatsioon ning puudub ka seadusest tulenev kohustust sellist teavet koguda. Nii on eelmised menetlejad õigustatult viidanud vangla sisekorraeeskirja § 48 lg-le 4, mille kohaselt registreeritakse vahistatu kirja saatmisel ainult kirja üleandmise kuupäev ja kinnitus kirja üleandmise kohta. Nimetatud informatsioon on J. Reinomägile ka edastatud. Seega jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, millest tulenevalt leiab vahistatu, et Viru Vangla peaks talle veel täiendavat informatsiooni andma. Õigesti on märgitud, et fakt, et J. Reinomägi ei leia olemasolevatest andmetest talle vajalikku teavet, ei tähenda veel, et ametnikud oleksid käitunud kuidagi ebaseaduslikult ning nende suhtes tuleks alustada kriminaalmenetlust. Praegusel juhul on vanglaametnikud teinud kõik võimaliku, et J. Reinomägi teabenõudele vastata ning täiendavaid kohustusi seadus neile ei sea.
11.3.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole võimalik alustada kriminaalmenetlust pelgalt
-3-
sellepärast, et isik ei ole millegagi rahul. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vajalik kriminaalmenetluse alus ning praegusel juhul sellist alust tuvastatud ei ole.
12.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja J. Reinomägi esindaja kaebuse rahuldamata.
13.Käesolev määrus ei ole KrMS § 385 p 11 kohaselt vaidlustatav.
Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.