Kohtulahend

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. E.E on käesolevaks hetkeks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. E.E on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS 76 lg 2 ). Seega esinevad formaalsed alused E.E tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev kriminaalkaristus ja reaalne vangistus on E.E esimene. Karistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi hakkas E.E kuritarvitama pärast töökoha kaotamist, enne kuriteo toimepanemist tarvitas iga päev. Kuritegu E.E kahetseb. E.E käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Vanglas on E.E läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“. Alates 24.10.2013.a töötab Tartu Vanglas majandusabitöödel. 12.06.2014.a alustati avavangla menetlust, kuid kinnipeetav ei soovinud avavanglasse minna, seetõttu menetlus lõpetati. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul E.E-le mõistetud ei ole. Vangla materjalide kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisjärgselt elama asuda varasemasse elukohta. Hetkel elavad seal E.E ema, ema elukaaslane ning õde. Tagasipöördumine vanasse elukohta ei toetada E.E muutumist või seniste muutuste püsimajäämist. Samuti ei ole E.E ise päris kindel, kas ta soovib vabaneda avaldades esmalt, et õieti ei soovigi seda ja siis, et võimalusel vabaneks, kuna tema ema on vana ja haige. Sellise heitlik suhtumine ei tekita kohtul veendumust, et isik on saanud aru, milline on ennetähtaegse vabanemise eesmärk

2 (3)

ning ei ole tegelikkuses valmis täitma sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. E.E oli arvamusel, et ta ei soovi vabaneda tingimusega täita kriminaalhoolduse nõudeid terve aasta vältel ja on pigem valmis vangistuse lõpuni kandma. Vähene motivatsioon vabanemiseks ei saa olla eduka kriminaalhoolduse aluseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi E.E käitumisele vangistuses ei ole etteheiteid ja tegemist on tema esimese vangistusega, ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et E.E poolt ärakantud karistus on käesolevaks ajaks täitnud karistuseesmärgi. Lisaks on kohus seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud veidi enam kui kahe aasta pikkune vangistus ei ole vastavuses toimepandud kuriteo raskusega. E.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.