Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 20.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1605 tunnistati A.A süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistust vähendati 1/3 võrra ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.10.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. A.A on eelmise kohtuotsuse alusel määratud üldkasuliku töö tundidest tegemata 188 tundi, mis vastab 94 päevale vangistusele. A.A tuleb seega lõplikult ära kanda liitkaristus 11 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.02.2014.a. Kohtuotsus jõustus 21.05.2014.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.02.2014.a ja lõpeb 22.01.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kuriteo asjaolusid, ära kantud karistust ja seda, et tegemist on esimese vangistusega, on prokuröril tekkinud lootus A.A edaspidisele seaduskuulekusele. A.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on oma veast aru saanud ja lubab seda enam mitte korrata.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

2 (3)

Käesolevaks ajaks on A.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused A.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kõigil kordadel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Vangistuses viibib esimest korda. Eelnevalt mõistetud eriliigilised karistused ei ole positiivset mõju avaldanud. Vangistuse jooksul ei ole A.A osalenud sotsiaalprogrammides või muus tegevuses. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanedes asub A.A elama üürikorterisse, kus elas ka varem koos emaga. Tulevikus loodab sama korteri endale soetada. Vangistuse ajaks on üüritava korteri omanik üüritasu vähendanud, et vältida võlgnevuse tekkimist. Vabanemise järgselt loodab A.A jätkata töötamist Mareston Grupp OÜ-s veoautojuhina kuni saab tagasi Eestis äravõetud mootorsõiduki juhtimisõiguse. Võimalikuks peab ta töötamist samas ettevõttes autolukksepana. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole töökoht A.A-le tagatud, kuna tema asemele on võetud uus inimene. Otsuse A.A tööle asumise võimalikkuse kohta teeb juhatuse liige pärast silmast-silma kohtumist. Vangla hinnangul puuduvad A.A kuritegelikud hoiakud. Isik tunnistab, et peab vajalikuks kehtestatud piiranguid, mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Kohtu hinnangul on A.A-st tulenevaid kuriteoriske võimalik maandada ainult täielikult alkoholist loobumisega. Istungil tunnistas kinnipeetav, et ei arvanud varem, et peab vanglakaristust kandma asuma ja on nüüdseks aru saanud, et seda rohkem ei soovi. Kohus on seisukohal, et A.A ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Isik on küll korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, teda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud edukas, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks on esmakordselt vangistuses viibitud aeg küllaldane, et eesmärki täita ja mõjutada isikut jätkama edaspidi õiguskuulekalt. Oluline on seegi, et A.A on enamuse talle määratud karistusajast ära kandnud. Eelneva põhjal leiab kohus, et A.A tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kuna kandmata karistus on alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata 1 aasta, mille jooksul tuleb A.A järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb A.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada A.A otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.