Eesti Vabariigi nimel
13.novembril 2014.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja
1-14-7756
Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Eevi Pant juuresolekul ning prokuröri Gardi Anderson ja kaitsja adv.Milvi Söörd osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 11.11.2014 kokkuleppemenetluses kuriteoasja D.I, ik XXX, emakeeleks vene keel, kodakondsuseta, kõrgharidusega, elukoht: XXX, pensionär, varem karistamata, tõkend puudub - süüdistuses KarS § 205 järgi. Süüdistus D.I ’it süüdistatakse selles, et tema jättis 05.04.2014 järelevalveta üle 5,4m/s tuule kiiruse ilmaga XXXasuval krundil eelnevalt enda poolt tehtud lõkke, mille sädemetest süttisid kella 13:30 ajal XXXkrundil asunud kuurid. Kuuride põlengu käigus sai kahjustada XXXelumaja, said kahjustada XXX maja fassaad ja välitualeti katus ning kuuride põlengust lendasid sädemed XXXalevikus asunud maja katuse räästa alla, mille tagajärjel see elumaja kella 15:30 ajal süttis põlema ja muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks. D.I rikkus tuleohutuse seaduse (TuOS) § 15 lg 5 alusel kehtestatud Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõudeid, s.o § 6 lg 2 puntide 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt tuleohu vältimiseks jälgitakse tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile (p 1) ning kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis tehakse tuld kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis (p 2). Eelnevalt kirjeldatud nõuete rikkumise tagajärjel pani D.I toime võõra asja rikkumise ja hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja tekitas kokku vähemalt suure varalise kahju, kui XXX omanik sai varalist kahju vähemalt 2300 eurot, XXX omanik sai varalist kahju vähemalt 3383.56 eurot ning XXXelumaja omanik hinnanguliselt 189 000 eurot. Selline D.I’i tegevus on kvalifitseeritav KarS § 205 järgi, s.o võõra asja rikkumine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kui sellega on tekitatud suur kahju. Kokkuleppe sisu Kriminaalasi saadeti kohtusse arutamiseks üldmenetluses, kuid enne kohtuliku uurimise algust sõlmisid kohtumenetluse pooled kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 205 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 2 kuud, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele 3-aastase katseaja jooksul.
Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. D.I nõustub esitatud tsiviilhagidega ning hüpoteegi seadmisega tema kinnisvarale. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 532.50 eurot ja kaitsjatasu kokku summas 312 eurot. Kohus võimaldab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 126, 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.I KarS § 205 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 kuud. KarS § 73 lg.1 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui D.I ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p.1 kohaselt on katseaja alguseks 13.11.2014.a. Välja mõista D.I-lt tsiviilhagi katteks XXX(kontoXXXXXXX) kasuks 1484.49 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend neli ja 49s) eurot. Välja mõista D.I-lt tsiviilhagi katteks XXX(konto xxxxxxxxxxxxx) kasuks 59 005 (viiskümmend üheksa tuhat viis) eurot. Tsiviilhagide tagamiseks: • Seada tsiviilhagi tagamise korras Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek XXX(ik: XXX) kasuks summas 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, s.o D.I-le kuuluvale korteriomandile Tallinna linnas, aadressil XXX(katastritunnus XXX); • Seada tsiviilhagi tagamise korras Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek XXX(ik: XXX) kasuks summas 1484 ( üks tuhat nelisada kaheksakümmend neli) eurot ja 49 senti, s.o D.I-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX, pindalaga 860m2 (katastritunnus XXX); • Seada tsiviilhagi tagamise korras Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek XXX(ik: XXX) kasuks summas 41 005 (nelikümmend üks tuhat viis) eurot, s.o D.I-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX, pindalaga 860m2 (katastritunnus XXX). KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista D.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 532,50 eurot. Kaitsjatasu summas 312 eurot jätta KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda. Menetluskulud (sundraha) tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Makseinfo menetluskulude tasumiseks saadetakse D.I-le posti teel. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD-plaadid videosalvestustega, fotodega ja dokumendifailidega – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.