Viljandi kohtumaja 13. november 2014 nr 1-14-8375 (kohtueelses menetluses nr 14260100136) rsus riikG D B G . ja, . P.D kokkuleppemenetlus kohtuistung
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Aivar Hint Eleri Romantšuk Merike Tikk
Süüdistatav
G.D (isikukood XXX; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) KarS § 263 p 1, 2 järgi B.G (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) KarS § 263 p 1, 2 järgi P.D (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xxx xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) KarS § 263 p 1, 2 järgi
Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus)
Süüdistus Süüdistatav
Süüdistus Süüdistatav Süüdistus
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada G. D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS §74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G . D-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud ei pöörata täitmisele, kui G.D ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata G.D -le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ; tühistada G. D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada B. G süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud ; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi ko haldamata; määrata B. G-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud ei pöörata täitmisele, kui B. G ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada B. G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;
1.3 tunnistada P.D süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 (kolmsada ) päevamäära, s.o 960 ( üheksasada kuuskümmend) eurot; KarS §66 lg 1 alusel määrata P.D-le mõistetud rahaline karistus tasumisele 10 ositi kuu jooksul mitte vähem kui 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuus järgmiselt: 1) alates 20 14.a. detsembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 96 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna ; tühistada P.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kulude ja k riminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 G. D-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 583 (viissada kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.1.2 B. G-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 583 (viissada kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.1.3 P.D-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 583 (viissada kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa t asumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 P.D-le riigi õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 58,32 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § -de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 käitumis kontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.8 KrMS § 248 Kohtulahendid ( kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
1.Süüdistus
1.1.Süüdistusest nähtuvalt on G. D toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 p 1, 2 järgi , mis seisnes selles, et tema 04.01.2014 kella 04.0005.00 vahel xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxkorterimaja korterite nr 91-105 trepikojas, kus B. G lõi kahel korral peaga näkku korteri nr 91 ukse taga A.S.it, kes palus lõpetada öörahu rikkumise ning keerata muusika vaiksemaks, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja pärast läksid A.S. ja V.S. koos uuesti trepikotta, G D kus . tungis koos P.D ja B.G- ga neile kallale ning lõid A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on B. G toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 04.01.2014 kella 04.00-05.00 vahel xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxx xxx kortermaja korterite nr 91-105 trepikojas lõi korteri nr 91 ukse taga A.S.it, kes palus lõpetada öörahu rikkumise ning k eerata muusika vaiksemaks, kahel korral peaga näkku, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja pärast läksid A.S. ja V.S. koos uuesti trepikotta, B G kus . tungis koos P.D ja G. D-ga neile kallale ning lõid A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on P.D toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule st. avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 p 1, 2 järgi, mis seisnesselles, et tema 04.01.2014 kella 04.0005.00 vahel xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxkortermaja korterite nr 91-105 trepikojas, kus B.G lõi korteri nr 91 ukse taga A.S.it, kes palus lõpetada öörahu rikkumise ning keerata muusika vaiksemaks, kahel korral peaga näkku, mille peale kannatanu lahkus. Mõne aja pärast läksid ja V.S. koos uuesti trepikotta, kus P.D tungis koos B. G ja G. D-ga neile kallale ning lõi A.S.it ja V.S.it korduvalt rusikatega pea piirkonda, tekitades neile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped
Prokuratuur ja süüdist atavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks : 1) G. D KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G. D 18 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2) B. G KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B. G 18 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3) P.D KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 300 päevamäära , s.o 960 eurot (päevamäära aluseks võetud P.D 2013. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 96,00 eurot kuus.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemene tluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.2.Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
4.Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179), 2. jaos ( ine ; § 180 - § 188) ning
3.jaos ( ; § 189 - § 192).
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetlu skuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( htestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava G. D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava B. G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava P.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused 106,32 eurot, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 48 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus P.D-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot. P.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 58,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
4.1.3.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 8,10 eurot.
4.2.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) G. D: sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 2) B. G : sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 3) P.D : sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 ( ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.