1-14-9276/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

3.Joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 131 (sada kolmkümmend üks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

P.V süüdistatakse selles, et 26.03.2014 kella 13:00 ja 18:16 vahelisel ajal Harju maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXXasuvast XXXOÜ autopesulast võttis ta omavoliliselt oma ajutisse kasutusse Swedbank Liising AS-le kuuluva ja XXX(ehk P.V venna) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr-ga XXX, VIN-kood XXX, väljalaskeaasta 2005, väärtusega 5 500 eurot. See sõiduauto oli sinna pesulasse toodud 26.03.2014 kella 13:00 paiku kliendi poolt, kelleks oli P.V isa XXX, kes andis P.V-le kui autopesula töötajale üle sõiduauto koos selle võtmega. Peale kliendi lahkumist võttis P.V sõiduauto enda kasutusse – istus rooli ja sõitis sõiduautoga autopesulast ära omavoliliselt, s.t sõiduauto seadusliku valdaja ning kasutaja teadmata ja nõusolekuta. Sõiduautot kasutas P.V autojuhina kuni kella 18:16, millise kellaaja paiku sõitis ta Harju maakonnas XXX vallas Vaskjala külas XXX-Aruküla tee 4-ndal kilomeetril sõiduteelt välja selliselt, et tema juhitav auto sattus kraavi ja rullus katusele. Juhtides eeltoodud asjaoludel sõiduautot (mootorsõidukit) oli P.V joobeseisundis, s.o narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega rikkus P.V liiklusseaduse § 69 lg 1 (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioonis) nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alates 01.07.2014 sisalduvad sellised nõuded liiklusseaduse § 69 lg-s 1 esimeses lauses, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, ning korrakaitseseaduse 36 lg-s 1, kus on sätestatud, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani P.V oma tahtliku tegevusega toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.