Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Sulev Anier ja kaitsja Sven Sillar, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014 määrus.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Sulev Anier (isikukood 37204252726) Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistuse ulatuses. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Sulev Anieri katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Sulev Anieri katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 4, p 7 kohaselt kohustada Sulev Anieri otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas ning mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.
6.KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
7.Sulev Anieri kaitsja Sven Sillari ja Sulev Anieri määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõisteti Sulev Anier süüdi relvastatud röövide ettevalmistamises ja toimepanemises ning teda karistati 13 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 21.01.2011. S. Anieri karistusaeg algas 20.02.2007 ja seda on korduvalt vähendatud tema hea käitumise tõttu. 2012. aasta aprillis esitas S. Anier Justiitsministeeriumile taotluse enda ületoomiseks Eesti Vabariiki karistuse kandmise jätkamiseks. Eestisse karistust kandma saabus S. Anier 06.02.2014. S. Anieri kuriteod, mille toimepanemises ta Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega süüdi tunnistati, on kvalifitseeritavad KarS § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7 ja 8 järgi ning karistatavad tähtajalise vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani.
2.19.03.2014 esitas Tartu Vangla VangS § 76 lg 1 alusel Tartu Maakohtule seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega S. Anieri isikliku toimiku. Tartu Vangla ja ka Tallinna Vangla, kus S. Anier oli samuti karistust kandnud, toetasid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, prokurör vaidles sellele aga vastu.
3.Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrusega jäeti S. Anier temale Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
3.1.S. Anier on temale mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja tal on jäänud vangistuses viibida üle kahe aasta. Seega on täidetud KarS § 76 lg-tes 2 ja 21 sätestatud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldused.
3.2.Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, nagu ülikooli lõpetamine vanglakaristuse kandmise ajal, töötamine avavanglas viibimise ajal, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha olemasolu pärast vabanemist ja asjaolu, et S. Anier on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist ja mõtlemist, on tema katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ennatlik, sest see ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seejuures lähtus maakohus toimepandud kuritegude asjaoludest, nagu tegude toimepanemine suure liikmeskonnaga kuritegeliku ühenduse poolt, röövimiste käigus varalise kahju tekitamine nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kuritegude objektide hinnalisus ja kuritegude toimepanemise laiahaardelisus. Samuti arvestas maakohus, et S. Anieril on vangistusest veel ära kandmata kaks aastat ja ta saabus Eestisse karistust kandma alles 06.02.2014.
4.Tartu Maakohtu 15.04.2014 määruse peale esitasid määruskaebused S. Anieri kaitsja vandeadvokaat S. Sillar ja S. Anier ise.
4.1.Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist, märkides, et kohtu põhjendused ei ole veenvad. Argument, et S. Anieril on kanda veel kaks aastat vangistust, ei tee olematuks asjaolu, et suurem osa karistusest on kantud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid karistusi, kolm viimast -2-
aastat on S. Anier kandnud karistust avavanglas, omandanud seejuures kõrghariduse ja käinud iga päev tööl. Tingimisi vabastamist ei soosi ka asjaolu, et S. Anier toodi Eestisse karistust kandma ajal, mil ta oli ära kandnud u 80% talle mõistetud karistusest. Ka ei ole kuriteo asjaolud sellised, mis tingiksid kogu karistuse ärakandmist. Kõik tema kuriteo kaasosalised on Eestis juba karistuse kandmisest tingimisi vabastatud.
4.2.S. Anier leidis, et ta on karistusest ära kandnud enam, kui maakohus märkis. Itaaliast saadetud dokumentidest nähtub, et ta on karistuse kandmise ajal end hästi üleval pidanud ega ole toime pannud rikkumisi, mistõttu tema karistust on Itaalias 14 korral, s.o kokku 585 päeva võrra, vähendatud. Samuti on kolm aastat ja kolm kuud töölkäimist Milano Ülikoolis toetanud tema resotsialiseerumist. Tal on vabanedes olemas töökoht ja perekonna toetus. Vanglasse jäädes resotsialiseerumisprotsess peatuks. Kui teda ei vabastata, kaotab ta oma oskused ja litsentsi IT-valdkonnas, sest vangla on ülerahvastatud ja tööd talle ei pakuta.
5.Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Asudes maakohtuga samadele seisukohtadele, märkis ringkonnakohus lühidalt järgmist. Kuigi S. Anieri iseloomustatakse positiivselt ja tema vabastamise kasuks räägivad vabanemisel garanteeritud töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, ei ole võimalik S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning arvestades S. Anieri kandmata karistuse pikkust, kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
6.Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse S. Anieri kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, kes taotles Tartu Maakohtu 15.04.2014 määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt oli 12.05.2014, s.o enne ringkonnakohtu lahendit, Justiitsministeeriumil teave, et S. Anieri vangistus ei lõppe 28.05.2016, vaid 145 päeva varem ehk 14.01.2016. Justiitsministeerium ei saatnud seda teavet aga õigel ajal ringkonnakohtule. Sellest tulenevalt leidsid maa- ja ringkonnakohus vääralt, et S. Anieril on karistust kanda veel kaks aastat. Tegelikult on jäänud karistust kanda alla pooleteise aasta. Kui kohus oleks asja otsustamisel teadnud, et karistuse lõpuni jääb oluliselt vähem aega, kui nähtus kohtutoimiku materjalidest, oleks kohus ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendanud teisiti.
7.Riigikohus tühistas oma 04.11.2014 otsusega nr 3-1-1-59-14 Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määruse ning saatis kohtuasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
7.1.Riigikohus leidis, et nii maa- kui ringkonnakohus on S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel lähtunud tema poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, ärakandmata karistuse pikkusest ja asjaolust, et S. Anier saabus Eestisse karistust kandma alles 06.02.2014.
7.2.Samuti ei saanud kolleegiumi hinnangul välistada, et õigetest andmetest lähtumise korral (S. Anieri karistusaeg saab läbi 14.01.2016, mitte 28.05.2016) oleks ringkonnakohus lahendanud S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimise teisiti.
7.3.Riigikohus leidis, et arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole kohtud piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuritegude toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eeltoodule tuginedes tunnistas kolleegium ebaõigetest andmetest lähtumise S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel, nagu ka -3-
põhjendamiskohustuse rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest nendega võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend. Riigikohus leidis, et antud rikkumiste kõrvaldamine on võimalik määruskaebuse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebustes nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja S. Anieri kaitsja ja S. Anieri määruskaebused rahuldada.
9.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et S. Anieri karistusaeg algas 20.02.2007 ning lõpeb 14.01.2016, seega on S. Anieril talle mõistetud karistusest jäänud kanda veel 1 aasta ja 2 kuud.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise asjaoludele. Samuti lähtus maakohus ebaõigesti asjaolust, nagu lõpeks S. Anieri vangistus selle täielikul ärakandmisel 28.05.2016, mistõttu arvestati ärakandmata karistuse pikkuseks 2 aastat vangistust.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väga põhjalikult analüüsinud S. Anieri poolt toime pandud kuriteo iseloomu ning asjaolusid, kuid jätnud arvestamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad faktid. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse kategoorilist võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on S. Anier Eesti vanglas viibinud liiga vähe (alates veebruarist 2014), mistõttu ei ole võimalik tema käitumist karistuse kandmise ajal Eestis praegusel juhul hinnata. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb arvestada isiku käitumist vangistuse jooksul, mis hõlmab ka aega, kui isik kandis karistust teises riigis. Seega on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa isiku käitumist vangistuse jooksul arvestada, kuna ta on Eesti vanglas viibinud liiga vähe aega.
12.1.Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse S. Anieri isikut, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning ära kantud karistusaja pikkust, kaaluvad need mõneti üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Anier on käitunud vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised ja karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on S. Anieri puhul täidetud. Lisaks on S. Anier omandanud Milano Bollate vanglas vangistuse kandmise ajal kõrghariduse (programmeerija ja võrguarhitekti eriala), viibinud Itaalias vanglas olles viimased 3, 5 aastat enne Eestisse ületoomist avavanglas ja töötanud väljaspool vanglat, andes arvutiõpetuse tunde erinevates asutustes ja organisatsioonides, installeerides arvutivõrke jne. Vabanedes on isikul -4-
olemas kindel elukoht aadressil XXX ning garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Kriminaalhooldaja andmetel on S. Anieri isa nõus oma poja enda juurde elama võtma. Ringkonnakohus peab positiivseks ka asjaolu, et kinnipeetaval võlgnevusi ei ole ning vabanemisfondis on tal 215,07 eurot.
12.2.Ringkonnakohus tuginedes S. Anieri määruskaebuse lisadele, millest nähtub, et vangla direktori otsuse ja järelvalvekohtuniku loaga on antud kinnipeetavale võimalus ilma saatevalve kaasamiseta töötada väljaspool vanglat ning õigus lävida perekonnaliikmetega leiab, et S. Anieri puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud. Samuti nähtub eeltoodud asjaolu ka vangla direktori koostatud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise erimenetluse dokumendist, mille kohaselt näitab kinnipeetava käitumine selgelt tema aktiivset osalemist ümberkasvatusprotsessis.
12.3.Ringkonnakohus leiab, et arvestades S. Anieri vaimseid võimed ning omandatud kõrgharidust IT valdkonnas, mitme võõrkeele oskust ning kohustuste täitmise täpsust on S. Anieril suurem võimalus ning motivatsioon asuda tööle ning jätkata oma elu õiguskuulekalt. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et S. Anieril esineb käesoleval ajal eeldusi õiguskuulekaks eluks.
13.Kriminaalhooldusametniku ja Tallinna Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel panna S. Anierile kohustused otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas ning mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb S. Anieril jätkata kandmata vangistust.
14.Asja materjalide kohaselt on S. Anieri karistusaja lõpp 14.01.2016. Lähtudes KarS § 76 lgst 4 (katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 1 aasta) tuleb S. Anieri suhtes kohaldada katseaega ärakandmata karistusaja ulatuses. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb S. Anier vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada S. Anier Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus tuleb rahuldada.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
-5-
Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.