Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Prokurör
R.M süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 kokkuleppemenetluses ringkonnaprokuröri abi Alar Häidberg
Süüdistatav
R.M
Kriminaalasi
järgi
elukoht: XXXX; isikukood: XXX;
Kaitsja
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Tartu Maakohtu 11.01.2012. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2-§ 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu vangistust ning KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega, lõplik karistus KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust, mis asendati 910 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, karistus kantud 02.07.2014 tõkend: 05.09.2014. a kohaldatud elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.M KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.04.2014. a – 23.04.2014. a, s.o 3 (kolm) päeva, R.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.M ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määratud kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. R.M-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista R.M-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 2 (kaks) eurot 82 senti Rimi Eesti Food AS-i (registrikood 10263574, arvelduskonto nr EE092200221001172813) kasuks ja 10 (kümme) eurot 79 senti Elva Tarbijate Ühistu (registrikood 10023216, arvelduskonto nr 221052323378) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.M-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot ja sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 610 (kuussada kümme) eurot 50 senti tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 27.11.2015. a. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X)
· NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber. R.M-i viitenumber menetluskulude tasumisel on: 99914700031052. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu R.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, • püüdis 01.09.2012 kella 21.25 paiku Tartus Võru 55f Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Viru Valge väärtusega 6.59 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. • püüdis 31.03.2014 kella 13.35 paiku Tartus Ringtee 75 Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli õlut Walter väärtusega 2.43 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. • püüdis 31.03.2014 kella 21.40 paiku Tartus Võru 170 Rimi Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Nemiroff väärtusega 8.69 € ja 200 g ploomtomatit väärtusega 0,39 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. • püüdis 21.04.2014 kella 18.10 paiku Elvas Kesk 1 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Saaremaa väärtusega 10.79 € ning saades aru, et tema tegu on ilmsiks tulnud, püüdis koos viinaga kauplusest põgeneda. Kuritegu jäi siiski lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.
Sellega pani R.M toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o katse staadiumisse jäänud avaliku ja süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.M-ile karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui R.M ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et R.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.M-i süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi (tl 20) summas 2,43 eurot ja tsiviilhagi (tl 28) summas 0,39 eurot. Elva Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagi (tl 34) summas 10,79 eurot. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 54 eurot (tl 1112, 66), kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.M-i poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 610,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. R.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooskul. Tema igakuine töötasu on alla 700 euro, ta maksab elatist lapsele. Kohus leiab, et R.M-i taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. R.M-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.