Kohtulahend

1-13-1240 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrati katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Katseaja algus – 31.05.2013. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.05.2013 kohtuotsus jõustus 18.06.2013. 06.10.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja M.H suhtes erakorraline ettekanne ettepanekuga pikendada M.H-le määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 28.02.2015. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.H ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel 09.12.2013, 21.01.2014 ja 23.09.2014 ilma mõjuva põhjuseta. 10.12.2013. antud seletuses M.H selgitas, et ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde 09.12.2013, kuna tegi ühekordset tööd ning unustas registreerimisest. 24.01.2014 antud seletuses M.H selgitas, et ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde 21.01.2014 kuna pidas ekslikult 24.01.2014. registreerimisepäevaks. 25.09.2014 antud seletuses M.H selgitas, et ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde 23.09.2014 tööga hõivatuse tõttu. Esmakohtumine M.H-ga toimus 05.07.2013. Ta on käitumiskontrolli all esimest korda, kokku on karistatud kriminaalkorras 2 korda: käesolev tingimisi karistus KarS §199 järgi ja KarS § 424 järgi 2005 tingimisi karistus ilma käitumiskontrollita. Väärteo korras kokku karistatud 7 korda, enamik karistus on Liiklusseaduse rikkumiste eest. M.H hoolduskava eesmärgid on peamiselt suunatud sotsiaal - majandusliku stabiilsuse saavutamiseks: jõukohane tööhõivatus, mõtlematutest kulutustest kõrvalehoidmine, karske eluviisi edendamine ja terviseseisundi kontroll. Kogu katseaja jooksul M.H poolt on esinenud registreerimisrežiimi rikkumised, mille põhjuseks saab pidada M.H hoolimatust. Positiivseks momendiks võib pidada seda, et käesoleval ajal M.H astub samme sotsiaalse kohanemise suunas: alates 06.08.2014 töötab xxx laadurijuhina, õigusrikkumisi ega sõltuvusainete tarvitamine katseaja jooksul ei esinenud tema poolt, suhtleb kriminaalhooldajaga lugupidavalt ja avameelselt. Kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks käitumiskontrolli teostamist M.H üle: isik ei väljenda kriminaalseid hoiakuid, on avaldanud valmisolekut käitumiskontrollile alluda. Kuna hooldusalune on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 järgi määratud kontrollnõuet ja seetõttu on M.H üle kriminaalhoolduse teostamine olnud takistatud, siis teeb kriminaalhooldusametnik kohtule KarS § 74 lg 4 alusel ettepaneku - pikendada M.H katseaega kolme kuu võrra, s.t. kuni 28.02.2015. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab kohus, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Mihhail Fomini erakorraline ettekanne M.H-le määratud katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt ei ole M.H kokku kolmel korral ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - 09.12.2013, 21.01.2014 ja 23.09.2014, rikkudes sellega objektiivselt KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet. Neist ühel korral on ta mitteilmumist põhjendanud

1-13-1240 hooletusega ning kahel juhul tööga hõivatusega. Kohtu hinnangul tuleb unustamise tõttu registreerimisele mitte ilmumist käsitleda igal juhul kui kohtu määratud kontrollnõuete mõjuva põhjuseta rikkumist. Samas ei saa aga tööga hõivatuse tõttu mitteilmumise korral asuda automaatselt seisukohale, et tegemist oli mõjuva põhjuseta rikkumistega. Seda enam, et kriminaalhoolduses on M.H hoolduskava eesmärgid suunatud peamiselt just sotsiaal - majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ning töökoha leidmisel ja hoidmisel on selles oluline roll. Ettekandest nähtuvalt on hooldusalune nende eesmärkide saavutamiseks aktiivselt tegutsenud ning ametlikult tööle asunud. Arvestades siinkohal ka asjaolusid, et kriminaalhooldusametniku üldine hinnang M.H käitumisele ja katseaja kontrollnõuete täitmisele on väga positiivne ning uusi õigusrikkumisi ei ole M.H toime pannud, leiab kohus, et käesoleval hetkel puudub vajadus M.H suhtes katseaja kontrollnõuete karmistamiseks. Eelnevast lähtuvalt jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande ettepaneku M.H-le määratud katseaja pikendamiseks. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KarS § 74 lg-st 4 ja KrMS § 427 lg-st

Astrid Asi Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.