lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9003/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9003/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
12.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9003 (14760000125)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014. a määrus Vladimir Jarikovi kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Jarikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Jarikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014. a määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Jarikov esitas 3. septembril 2014 Riigiprokuratuuri kaudu Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 311 tunnustel. Avalduse kohaselt on Riigikohtu kohtunikud teinud aastal 2006 ebaseadusliku lahendi V. Jarikovi kriminaalasjas nr 3-1-2-3-06. Lahendi ebaseaduslikkus seisneb väidetavalt selles, et kohus on jätnud rahuldamata V. Jarikovi kaitsja teistmisavalduse olukorras, kus kohus oleks pidanud menetluse uuendama ja saatma asja uueks arutamiseks, kuivõrd kohtutel ei olnud V. Jarikovi süüasja arutamisel teada oluline tõend – tunnistaja V.A. i eeluurimisel antud ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise salvestis.
2.Vanemprokurör Kristiina Laas jättis 8. septembri 2014. a teatisega nr 14760000125 kriminaalmenetluse alustamata.
3.V. Jarikov vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise 17. septembril 2014 Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014 määrusega jäeti tema kaebus

rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise määruses leidis riigiprokurör, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud ning nõustus täielikult ringkonnaprokuratuuri põhjendustega. Riigiprokurör lisas kaebuse rahuldamata jätmise määruses järgnevat. 3.1 KarS §-s 311 sätestatud kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise objektiivne koosseis seisneb seadusevastase kohtuotsuse või -määruse tegemises. Kohtuotsus või -määrus on seadusevastane, kui sellel puudub õiguslik alus formaalses või materiaalses mõttes. 3.2 28. veebruaril 2006 esitas vandeadvokaat L. Olovjašnikov Riigikohtule teistmisavalduse KrMS § 366 p 5 alusel, sest kaitsja arvates ei olnud kohtutel V. Jarikovi süüdimõistmisel kriminaalasja õigeks lahendamiseks teada oluline asjaolu – V.A. i ütluste olustikuga seostamise videosalvestise olemasolu, mille vahetu uurimine oleks võinud kaasa tuua V. Jarikovi õigeksmõistmise. Riigikohtu 9. juuni 2006 otsusest kriminaalasjas nr 3-1-2-3-06 nähtub, et kohus on salvestist vaadelnud ning tuvastanud, et see sisaldab V.A. i eeluurimisel antud ütluste sündmuskoha olustikuga seostamist, mille kohta on kriminaalasja toimikus kirjalikud protokollid. V. Jarikovi süüasja arutamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi §-dest 48 ja 1531 nähtub, et tõenditeks V. Jarikovi kriminaalasja läbivaatamise ajal olid muuhulgas uurimistoimingu protokollid. Salvestis oli uurimistoimingu protokolli lisa, mis ei olnud eraldiseisvaks tõendiks. Riigikohus on salvestist vaadanud ja tuvastanud, et see vastab V.A. i eeluurimisel antud ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise kohta koostatud kirjalikele protokollidele. Seega olid kohtutel V. Jarikovi süüdimõistmisel teada kõik kriminaalasja lahendamiseks vajalikud asjaolud. 3.3 Riigikohus on 9. septembri 2006 otsuses motiveerinud teistmisavalduse rahuldamata jätmist. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu kohtu hinnangute ja motiividega, ei muuda kohtulahendit ebaseaduslikuks. V. Jarikovi süüdistamiseks olid nii formaalsed kui materiaalsed alused olemas. Kuna puudus teistmisalus, ei saa rääkida kohtunike poolt ebaseadusliku otsuse tegemisest ja KarS §-s 311 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused ei ole täidetud. Objektiivsete koosseisutunnuste mitteilmnemise tõttu puudus vajadus laskuda süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste analüüsi. 3.4 KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS §-le 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal.

4.16. oktoobril 2014 esitas V. Jarikov Tartu Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotleb riigi õigusabi saamist ja Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014 määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist. V. Jarikovi hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel rikutud seadust. Tema 2006. aasta kohtuasi oli fabritseeritud ja videokassetti V.A. i ütlustega pole õigusemõistmisel teadlikult tõendina arvesse võetud. Seetõttu esineb alus Riigikohtu kohtunike KarS § 311 alusel vastutusele võtmiseks.

-2-

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.V. Jarikov on ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotlenud nii riigi õigusabi saamist kui ka Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014. a määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse ringkonnakohtus advokaadi vahendusel vaidlustada määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kuna Riigiprokuratuuri määruse tühistamist võib taotleda advokaadi vahendusel, tuleb kõigepealt otsustada V. Jarikovile riigi õigusabi andmine. V. Jarikovi taotlust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ringkonnakohus praegu lahendada ei saa.
6.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 22. septembri 2014. a määrusest nähtuvalt soovib V. Jarikov Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluste alustamist Riigikohtu kohtunike vastu KarS § 311 alusel. Hinnates V. Jarikovi kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohta, mille kohaselt kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluste alustamiseks alus.
7.Riigiprokuratuuri määruses, millega jäeti rahuldamata V. Jarikovi kaebused kriminaalmenetluse alustamata jätmiste peale, on põhjalikult motiveeritud, miks V. Jarikovi kaebuse alusel puudub alus kriminaalmenetluste algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et V. Jarikovi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluste alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri veenvate seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks neid käesolevas määruses korrata. Lisaks Riigiprokuratuuri seiskohtadega nõustumisele rõhutab ringkonnakohus järgnevat. 7.1 Riigikohtu 9. juuni 2006 otsusest kriminaalasjas nr 3-1-2-3-06 nähtub, et kohus on V. Jarikovi märgitud salvestist vaadelnud ja tuvastanud, et see sisaldab V.A. i eeluurimisel antud ütluste sündmuskoha olustikuga seostamist, mille kohta on kriminaalasja toimikus kirjalikud protokollid. V. Jarikovi süüasja arutamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi kohaselt olid V. Jarikovi kriminaalasja läbivaatamisel tõenditeks muuhulgas uurimistoimingu protokollid. Kõnealune salvestis oli uurimistoimingu protokolli lisa, mis ei olnud eraldiseisvaks tõendiks. Riigikohus on salvestist vaadanud ja tuvastanud, et see vastab V.A. i eeluurimisel antud ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise kohta koostatud kirjalikele protokollidele. Seega olid kohtutele V. Jarikovi süüdimõistmisel teada kõik kriminaalasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja järelikult puudus V. Jarikovi süüdimõistva otsuse teistmiseks alus. See, et V. Jarikov ei nõustu kohtu hinnangute ja motiividega, ei muuda kohtulahendit ebaseaduslikuks.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et V. Jarikovi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.