Eesti Vabariigi nimel 1-14-8775
süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi
Süüdistus Johannes Müüri süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 21.07.2014 a suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 8,86 grammi, s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Johannes Müür hoidis osundatud narkootilist ainet ebaseaduslikult tema kasutuses olnud sõiduautos BMW, reg nr XXX, kuni 21.07.2014 a kellani 23.15, mil narkootiline aine marihuaana kogumassiga 8,86 grammi tema kasutuses olnud sõiduautost Tallinnas aadressil Vilde tee 96 teostatud sõiduki läbivaatuse käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine marihuaana puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega piisanuks süüdistatava valdusest äravõetud narkootilisest ainest kokku ca 12 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Johannes Müür toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus Johannes Müürile KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 21.07.2014 a kuni 22.07.2014 a, so 2 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 887.50 eurot, määratud kaitsja tasu summas 72 eurot ning ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 168 eurot (narkootilise aine ekspertiis). Kuivõrd Johannes Müüri näol on tegemist täisealise, töövõimelise isikuga, kes on võimeline sissetulekuid teenima, mille arvelt menetluskulusid tasuda, siis ei käi kohtu arvates menetluskulude tasumine temale seega üle jõu ja need tuleb tal tasuda täies ulatuses endal. Küll aga peab kohus võimalikuks võimaldada Johannes Müüril tasuda menetluskulud maksimaalse tähtaja, s.o on ühe aasta jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 4 ja KarS § 83 lg 2 kohaselt kuuluvad konfiskeerimisele ja seejärel hävitamisele 1 läbipaistev kilekott, 2 minigrip kilekotti, 7 fooliumpaberitükki, 1 plastiktoru (asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja juures) ning Johannes Müüri DNA proov (võetud 22.07.2014. a Põhja prefektuuris ja edastatud EKEI-sse). NPALS § 7 lg 3 alusel narkootiline aine (jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda) jätta EKEI-le. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 126, 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Johannes Müür KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.07.2014, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks jääks vangistus 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Johannes Müür ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 11.11.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 4 ja KarS § 83 lg 2 alusel asitõendid - 1 läbipaistev kilekott, 2 minigrip kilekotti, 7 fooliumpaberitükki, 1 plastiktoru (asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja juures) ning Johannes Müüri DNA proov (võetud 22.07.2014. a Põhja prefektuuris ja
edastatud EKEI-sse) – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. NPALS § 7 lg 3 alusel narkootiline aine (jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda) jätta EKEI-le. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Johannes Müürilt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 887.50 eurot, määratud kaitsja tasu summas 72 eurot ning ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 168 eurot (narkootilise aine ekspertiis). Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.