Kohtulahend

RESOLUTSIOON

advokaat Karine Nersesjan

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistused

XXX 08.07.2013 kella 17.30 paiku koos süüvõimetu XXX võttis rendile Tallinn Merivälja tee 3 asuvast Berg Baltic OÜ kuuluvast rendipunktist 2 velokarti - Velo Deer maksumusega 600 eurot ja Super maksumusega 600 eurot, kuid tähtaja möödumisel ei tagastanud rendipunktile velokarte, vaid müüs tuttavale XXX 10 euro eest, saades sellisel viisil varalist kasu. Seega XXX pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXX16.04.2014 kella 14.15 paiku Maardus Uusküla tänaval tõukas konflikti käigus kannatanu XXXkätega ja lõi kannatanut jalaga kõhu piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu. Seega XXXpani toime muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXXja XXX23.05.2014 kella 03.00 paiku koos XXX(kellele antud asjas ei ole süüdistust esitatud) tungisid valdaja tahte vastaselt väikese küljeklaasi lõhkumise teel Maardu Kallasmaa tee 6 ette pargitud XXXkuuluvasse sõidukisse MB reg nr XXX. Seega XXXja XXXpanid toime tahtliku teo, mis oli suunatud valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseaduslikule tungimisele grupis, s.o panid toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvaliftseeritava kuriteo. XXXja XXXkoos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga võtsid ajavahemikul 27.05.2014 kell 17.00 kuni 28.05.2014 kella 07.00 võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil DnB Nord Liising AS kuuluva ja XXX vastutataval kasutusel oleva sõiduki Lexus reg. nr XXX( maksumus 10 500 eurot), mille võtmed XXX võttis oma onult XXX, kes elab temaga koos Noorte 3 Maardus ja koos sõideti Noorte 3 Maardu maja eest Tallinnas Läänemere tee 8 majani, kuhu ka sõiduk pargiti. Seega XXX ja XXX panid toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis, s.o kuriteo, mis XXX puhul on kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning ning XXX, kui varem omastamise toimepannud isiku puhul KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava XXX, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus XXX süüditunnistamist KarS §-de 201 lg 1, § 215 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning tema karistusest vabastamist KarS § 87 lg 1 p 2 alusel. XXX on kohustatud ühe aasta vältel alluma käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi. Süüdistatava XXX, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus XXX süüditunnistamist KarS §-de 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning tema karistusest vabastamist KarS § 87 lg 1 p 2 alusel. XXX on kohustatud ühe aasta vältel alluma käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuistungil süüdistatavad XXX ja XXX tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kaitsjad palusid enamuse menetluskuludest jätta riigi kanda ning anda võimaluse väljamõistetavate kulude tasumiseks 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud ja tsiviilkostjad on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluste sõlmimiseks, oma õigustest on nad teadlikud.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 6, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sõiduauto teisaldamistasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib süüdistatavatele ning nende eestkostjatele ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.