Kohtulahend

5.2 narkootiliste ainete pakendid (minigripp kilekotid, majapidamispaberi tükid, klaaspurk, paberitükid), samuti taimepuru kaaluga 0,33 grammi, kaks digitaalkaalu, kummikindad, respiraator ja kirjaplokk, mis asuvad ümbrikus kriminaaltoimiku juures KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Ülejäänud osa eelnimetatud narkootilisest ainest hoidis Sergei Bespalenko kuni 22.04.2014.a kellani 17.30 enda elukohaks olevas korteris Maardu linnas Veeru 14-50, kus 22.04.2014.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti politseitöötajate poolt korterist ära kokku 18,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 1,13 grammi fentanüüli). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 mg narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 1280 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 9 846 inimesele. Suure koguse narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Sergei Bespalenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vahur Verte, süüdistatav Sergei Bespalenko ja tema kaitsja Natalia Lausmaa sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Sergei Bespalenko süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 22.04.2014.a, s.o päev, mil Sergei Bespalenko oli kahtlustatavana kinni peetud ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Sergei Bespalenko nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 640,00 eurot (osundatud sularaha kanti Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011). Nimetatud kriminaaltuluna käsitletav vara on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.07.2014.a määrusega nr 1-14-5970 konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sergei Bespalenko kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Sergei Bespalenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega on arestitud Sergei Bespalenko vara – sularaha summas 640,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb Sergei Bespalenkolt KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Sergei Bespalenko ei tööta. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed isiku 2013. a tulude kohta. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et isik teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Sergei Bespalenko legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Sergei Bespalenko ei ole tõendanud seda, et nimetatud sularaha oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. Sergei Bespalenko on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusolekul nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Sergei Bespalenkolt 640,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on antud hoiule EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - narkootiliste ainete pakendid (minigripp kilekotid, majapidamispaberi tükid, klaaspurk, paberitükid), samuti taimepuru kaaluga 0,33 grammi, kaks digitaalkaalu, kummikindad, respiraator ja kirjaplokk, mis asuvad ümbrikus kriminaaltoimiku juures KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 23.05.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0611. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 3648,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 64 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 64 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 27). PPA 25.04.2014 ekspertiisimääruse p 5 kohaselt esitati DNA ekspertiisiks valkjast majapidamispaberist nutsak, kummikindad, respiraator, 2 digitaalset kaalu, klaaspurk, milles salvrätiku nutsakas, milles minigrip kilekott. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Sergei Bespalenko väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule - DNA ekspertiisi nr 14E-GE0611 kulu summas 1596,00 eurot (28x57). Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 2052,00 eurot (3648-1596) riigi kanda.

Sergei Bespalenko peab hüvitama narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0444 teostamise kulu summas 756,00 eurot. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 252,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 2352,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.