Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtunik
Viru Maakohus 06.novembril 2014.a. Jõhvi kohtumaja 1-14-9182 Inna Kirsipuu
Täitmiskohtuniku asi
Aleksei Suvorov’i avaldus täitemenetluse 042/2014/959 peatamiseks
Avaldaja
Aleksei Suvorov isikukood 37207312218, viibib Viru Vanglas, Jõhvi Ülesõidu 1 juhindudes KrMS § 383, § 384, § 386, §387, § 431 ja § 432, kohus
Jätta Aleksei Suvorov’i avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 042/2014/959 rahuldamata. Määruse ärakirjad edastada avaldaja Aleksei Suvorov’ile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega nr.1-12-11801 tunnistati Aleksei Suvorov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Suvorovi karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistusega (1 aasta 10 kuud ja 12 päeva) ning Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 28 tundi üldkasulikku tööd ehk 14 päeva vangistust, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti 3 aasta 8 kuu ja 12 päeva pikkusele vangistusele 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ja Aleksei Suvorovile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Süüdimõistetu ei ole sellise olukorraga nõus ja soovib kasutada rohkem rahalisi vahendeid kaupluse teenuste eest maksmiseks, sest vanglapoolne toitlustamine ei ole talle piisav. Kohus kontrollis asja materjalidele lisatud K-Raha väljavõtet, millest nähtub, et igakuiselt on süüdimõistetule tema lähedase poolt kantud xx eurot. Sellest on maha arvestatud xx eurot nõuete fondi ja xx eurot vabanemisfondi. (tl 7-8) Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on järgitud Vangistusseaduse § 44 lg 2 nõudeid. Süüdimõistetu juhtis tähelepanu asjaolule, et seoses terviseprobleemidega on ta töölt vabastatud ja ei saa seetõttu vanglas tööle asuda. See aga ei võimalda rahalisi nõudeid tasuda. Kohus kontrollis asja materjalidele lisatud Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendit, millest nähtub, et süüdimõistetu on vabastatud töölt ja tal on spordikeeld seoses tervisliku seisundiga alates 13.10 kuni 31.10.2014. (tl 3) Kohus leiab, et ajutine vabastus haiguse tõttu ei anna alust täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks TMS § 45 alusel. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et esitatud avalduse ja lisatud materjalide põhjal ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid täitemenetluse peatamiseks. Süüdimõistetu on rahaliste vahendite puudumist põhjendanud asjaoluga, et vangla poolt pakutav toit ei ole talle piisav ning tal ei ole võimalik tööl käia. Kohus leiab, et rahaliste vahendite maha arvamisel nõuete- ja vabanemisfondi on järgitud VangS § 44 lg 2 nõudeid. Asjaolu, et isik on vabastatud töölt kaheks ja pooleks nädalaks, seoses isiku terviseseisundiga, ei anna veel alust isiku suhtes alustatud täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks. Täitemenetluse peatamiseks annaksid aluse põhjused, mille tõttu oleks menetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane. VangS § 47 lg 1 tulenevalt järgitakse kinnipeetava toitlustamisel elutegevuseks vajalikku toidutarvet. VangS § 47 lg 2 tulenevalt järgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. Käesoleval juhul on süüdimõistetu oma tahtliku käitumisega toime pannud raske varavastase kuriteo (röövimine relva kasutades, sissetungimisega, grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse), mille tõttu on temalt riigi kasuks välja mõistetud muuhulgas kaitsjatasu. Isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, õigusemõistmise kulud ja kaitsjatasud ning kanda karistusena reaalne vangistus kinnipidamisasutuses. Vangistuse eesmärgiks on põhimõte, et isik saaks aru oma teo keelatusest ja teeks edaspidises käitumises korrektiivid õiguskuulekama käitumise suunas. Tegemist ei ole puhkusele orienteeritud asutusega. Ajutine terviseseisundist tulenev võimetus teha tööd, ei anna veel alust täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks. Kui isik soovib tasuda rahalised nõuded ja osta samaaegselt kauplusest toidukaupu, tuleb tal teha vangistuses tööd. Kuna käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel jätab kohus rahuldamata Aleksei Suvorovi taotluse täitemenetluse peatamiseks tema suhtes eelpoolnimetatud algatatud täiteasjas. /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.