Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaitsja

Vandeadvokaat Lembit Nirgi

Süüdistatav

F.V Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel: eesti keel, ei t ööta; Kriminaal- ja väärteokorras karistamata; Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Süüdistatav

U.O Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega , emakeel: eesti keel, töökoht: Roostar OÜ, ehitaja; Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 14.04.2010. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi rahalise karistusega 240 p äevamäära, s.o 12 000 krooni (766,94 eurot); Väärteokorras karistatud 6 korral; Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Advokaat Marko Paabumets

Süüdistatav

T.A Isikukood

XXX ,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel: eesti keel, ei tööta; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust, viimati karistatud Pärnu Maakohtu 29.01.2010. a otsusegaKarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 121, § 266 lg 2 p 1, 3, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, vabanes 09.09.2011. a seoses karistuse ärakandmisega; Väärteokorras 1 kehtiv karistus; Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Advokaat Anne Vissak

Süüdistatav

J.O Isikukood

XXX ,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, kodakondsuseta, 8 klassi haridusega, emakeel: vene keel, eesti keelt valdab; ei tööta; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust, viimati Tartu Maakohtu 11.10.2007. a otsusega KarS § 424, § 329 järgi, karistuseks mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuud 23 päeva vangistust koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 6 kuuks; Väärteokorras 9 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 21.03.2015. a, 03.06.2014. a kohaldatud tõkendit vahistamine, kinni peetud 13.06.2014. a

Kaitsja

Advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S xxxxl F.VKarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S xxxxx F.VKarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunni stada Sxxxxx F.VKarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S xxxxx F.V § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S xxxxx F.V liitkaristuseks üksik karistustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka xxxxxx F.V-na kinnipidamise aeg alates 01.04.2014.a kuni 03.04.2014. a, s.o 3 päeva. Lugeda Sxxxxl Jxx ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmen seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 aluselmäärata, et S xxxxx F.Vmõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S xxxxx F.V ei pane 18 (kaheksateistkümne )- kuulise katseaja jooksul t oime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohu stada Sxxxxx F.Vkäitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada S xxxxx F.V otsima endale töökoha või asuma omandama eriala alates septembrist 2014. a. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada S xxxxx F.V alluma ettenähtud psühhiaatrilisele ravile. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada Sxxxxx F.V viibima xxxxxxxxxxxxxxxxx korteris asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxa linn ja mitte suhtlema kuritegudes kaasosalise J.O-ga . Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S xxxxx F.V Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Süüdi tunnistada M.J Lxxxxxxx KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada alaealine M.J mõistetud karistusest ja allutada M.J Lxxxxxxx 1 (ü heks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on M.J kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustust e täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada M.J Lxxxxxxxxt käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid kunipõhihariduse omandamiseni.

Käitumiskontroll i teostamiseks määra ta M.J Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Süüdi tunnistada F.V KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata , et F.V tuleb mõistetud rahaline karistus tasu da ositi 10 (kümne) kuu jooksul. F.V on kohustatud tasumaigakuiselt

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et T.A-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui T.A ei pane 18 (kaheksateist kümne)- kuulise katseaja jooksu toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

-

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja v äljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.A Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnaPärnu talituse kriminaalhooldusametnikujärelevalve alla. Süüdi tunnistada J.O kuud vangistust.

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis

Süüdi tunnistada J.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistusek 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.O KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.O-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.O kahtlustatavan kinnipidamise aeg alates 07.04.2014. a kuni 09.04.2014. a, s.o 3 päeva. Lugeda J.O ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks J.O kinnipidamise aeg, s.o 13.06.2014. a. J.O suhtes kohaldatud t õkend – vahistamine – tühistada kohtuotsus jõustumisel. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxl F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) välja kuritegudega tekitatud kahju de katteks: - kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 650 (kuussada viiskümmend) eurot. Kahju tule hüvitada xxxxxxxxxx arveldusarvele 10011594473229 AS- is SEB Pank. - kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks 6 (kuus) eurot 59 senti. Kahju tuleb hüvitad Maxima Eesti OÜ arveldusarvele 221017433423 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi kasuks 40 (nelikümmend) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele 10010091084015 AS- is SEB Pank.

Lugeda, et Sxxxxl Jxx poolt on täidetud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kannatanute Maxima Eesti OÜ (summas 6,59 eurot) ja Sergei J.O ees (summas 40 eurot). Lugeda, et Sxxxxl F.V on täitnudkah ju hüvitamise kohustusesummas 600 (kuussada) eurot kannatanu xxxxxxxxxx ees. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxx F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) ja J.O ilt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju de katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxkasuks 100 (ükssada) eurot . Kahju tuleb hüvitadaxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010383435013 AS- is SEB Pank. - kannatanuxxxxxxxxxxx kasuks 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxx i arvelduskontole 10010147683014 AS -is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxx arveldusarvele 10011594473229 AS- is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxxxx kasuks 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot 50 senti Kahju hüvitada xxxxxxxxxx arvelduskontole 10102022653006 AS- is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxkasuks 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010412276017 AS- is SEB Pank Lugeda, et Sxxxxl F.V täitn ud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kannatanu Õxxxxxxxxx ees (summas 100 eurot). Lugeda, et Sxxxxx F.V on täitnud täies ulatuses kahju hüvitamise kohustuse kannatanu xxxxxxxxxxx ees (summas 333 eurot). Lugeda, et Sxxxxx F.V on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanuxxxxxxxxxxx ees summas 200 (kakssada) eurot. Lugeda, et Sxxxxl F.V on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanu xxxxxxxxxxxxx ees summas 600 (kuussada) eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Sxxxxl F.V (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx) ja M.J xxxxxxxxxxt (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxxxxxx t) solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kasuks 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot 70 senti. Kahju tule hüvitada xxxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010679365017 AS- is SEB Pank. Lugeda, et Sxxxxl F.V on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ees summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot 85 senti ja M.J Lxxxxxxx on täitnud kahju hüvitamise kohustuse summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot. Kahj hüvitamise kohustus kannatanuxxxxxxxxxxxxxxees lugeda täidetuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sxxxxx F.V (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel vanemalt xxxxxxxxxxxx ) riigituludesse menetluskulude katteks 36 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Jätta men etluskulud summas 1054 üks ( tuhat viiskümmend neli ) eurot 26 senti Sxxxx F.V välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S xxxxl F.V on õigus menetluskulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (ü he) aasta jooksul kohtuotsuse jõustu mises

alates. Sxxxxl F.V on kohustatud maksma igakuiselt 25 . kuupäevaks vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030503. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, Sxxxxx Jõxxx. KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista M.J Lxxxxxxxx seaduslikult esindajalt xxxxxxxxxxxxxxxxxx riigituludesse menetluskulude katteks 360 (kolmsad kuuskümmend) eurot. Jätta menetluskulud summas 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot 30 senti M.J Lxxxxxxxxseaduslikult esindajalt xxxxxxxxxxxxxxxxxt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.J Lxxxxxxxx seaduslikul esindajal xxxxxxxxxxxxxxl on õigus menetluskulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (ü he) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. M.J esindaja xxxxxxxxxxxxxx naon kohustatud maksma igakuiselt 25 . kuupäevaks vähemal 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030516. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, M.J. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.V lt riigituludesse menetluskulude katteks 748 ( seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 120 (ükssada kakskümmend ) eurot 24 senti F.V-l välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.V on õigus menetluskulud summas 748 (seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot 50 senti eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. F.V on kohustatud maksma igakuiselt 25 . kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi ka suks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030529 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, F.V“.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.O lt riigituludesse menetluskulude katteks 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 93 (üheksakümmend kolm) eurot 24 senti U.O lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.O on õigus menetluskulud summas 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti tasuda 1 (ü he) aasta jooksul kohtuotsus jõustumisest alates. U.O on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030532 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, U.O“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.A-lt riigituludesse menetluskulude kattek 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Jätta kriminaalmenetlus ekulud summas 488 (nelisada kaheksa kümmend kaheksa) euro 8 senti T.A-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.A-l on õigus menetluskulud summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot tasuda 1 (ü he) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumises a lates. T.A on kohustatud maksma igakuiselt . kuupäevaks

vähema 40 (nelikümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030545 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, T.A “. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.O-lt katteks 700 (seitsesada) eurot 50 senti.

riigituludesse menetluskulud

Jätta menetluskulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis ) eurot 40 senti Ole Vassi ljevilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.O-l on õigus menetluskulud summa 700 (seitsesada) eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumises alates. J.O on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemal 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700030558 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437, menetluskulud, J.O “. M enetluskulude tasumiseks määratud maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõig makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimisek kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista F.V-lt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) Viitenumber tasumisel on 99914700030752. Selgi tusse tuleb märkida „1 -14-6437 konfiskeerimise asendamine, F.V“. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida U.O lt riigi tuludesse süüteoga vara konfiskeerimise asendamiseks 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

saadud

Väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber tasumisel on 99914700030749. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437 konfiskeerimise asendamine, U.O“. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida J.O-lt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 100 (ükssada) eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumises arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) Viitenumber tasumisel on 99914700030765. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6437 konfiskeerimise asendamine, J.O “. KrMS § 126 lg 3 p 4 aluselhävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendiks olev „Makita“ akudrelli aku. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas asitõendiks olev CD plaa videosalvestisega 31.03.2014. a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linnas Maximas kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on olulisel rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppe kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkulepe te sisu

majapidamiskaupadega väärtusega kokku 20 eurot. Kuriteoga tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxx sõidukisse sissetungimise ja vargusega varalist kahju kokku summas 100 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a vahelisel ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos J.O-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis elamu x juures asuvasse garaaži võtmega ukse avamise teel , kus võttis ära xxxxxxxxxxxx kuuluva trimmeri „Stiga“ väärtusega 300 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a vahelisel ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos J.O Va ssiljeviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse luku lõhkumise teel elamu x juures asuvasse garaaži, kus võttis ära mootorsae „Husqvarna 40“ väärtusega 300 eurot ja halli värvi ketassae väärtusega 15 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku summas 315 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, 01.01.2014. a kuni 03.04.2014.a vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibides grupis koos J.O iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära akudrell „Makita“ kohvriga, milles laadija lisaakuga väärtusega kokku 199 eurot, ketaslõikur i „Makita“ väärtusega 99 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxxxvaralist kahju kokku 298 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, ajavahemikul15.02.2014. a kella 10:00 kuni 15.02.2014.a kella 18:15 Jõgeva linnas Sauna tänava kõrval asuvas parklas grupis koos J.O-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sõiduauto Citroen Berlingo reg/nr xxxxxxxx uhiukse klaasi lõhkumise teel sõidukisse ja võttis ära xxxxxxxxxxxx kuulunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio GT-S5660 (puutetundliku ekraaniga) väärtusega 135 eurot ja musta värvi telefonikoti väärtusega 5 eurot ning pruuni värvi prillikarbi väärtusega 10 eurot ja tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxx sõiduki kahjustamisega varalist kahju summas 270 eurot, kokku varalist kahju summas 423,50 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, 21.02.2014. a kella 14:00 kuni 15:00 vahelisel ajal Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas võõra vall asasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt grupis koos J.O-ga tungis talu lukustamata ukse kaudu xxxxxxxxxxxile kuuluva xxxxxx talu ruumidesse ning võttis ära järgnevad vallasasjad: talu esikust musta värvi kaablirulli, akulaadija „Start“, hüdrofoori „Nocchi“ ja talu laudaruumist oranži värvi sinise raamiga üherattalise aiakäru väärtusega 30 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt, 24.02.2014. a ajavahemikul kella 12:00 kuni 13:00 Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas võõra v allasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos J.O-ga sisenes eelnevalt nende poolt 23.02.2014. a lõhutud akna kaudu xxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxtallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgnevad vallasasjad: pruuni värvi õmblusmasina „Butterfly“ väärtusega 1000 eurot, veekannu väärtusega 20 eurot, nelja -viie haruse põdrasarve nagi väärtusega 50 eurot, vana gaasilam bi ilma klaasita väärtusega 10 eurot, elektrikaabli rulli 3x2,5 väärtusega 50 eurot, tekitades kannatanu xxxxxxxxxxxxx varalist kahju summas 1130 eurot; - alaealisena , süstemaatiliselt, 18.03.2014. a kella 18.00 ajal Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos J.O-ga tungis akna lahtimuukimise teelxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised vallasasjad: võsalõikur „Shintaiwa“ seeria nr 8028164 hinnaga 540 eurot,DVD kodukino komplekt „Philips“ nr PROD.NO.VN1F0445387986 koos ba sskõlari ja ühe väikse kõlariga hinnaga 340 eurot , 32“ teler „Vestel“ hinnaga 300 eurot , 20“ teler „Finlux“ koos juhtmetega hinnaga 180 eurot, mikrolaineahi „Galanz“ nr R07041111 hinnaga 80 eurot, akudrell „Makita“ nr 20122395442 koos laadija ja ühe lisa a kuga hinnaga 125 eurot, akuketaslõikur „Makita“ hinnaga 210 eurot, „Makita“ ketaslõikuri aku hinnaga 70 eurot, freooni vaakumpump „Tecnosystemi“ hinnaga 300

eurot , nurgasaag „Makita“ nr 201029209 hinnaga 500 eurot, mitte töökorras resiiver (helivõimendi) musta värvi - väärtuseta, oranž redel „Clint“ hinnaga 80 eurot, nelja astmeline alumiiniumredel hinnaga 35 eurot , survepesur „Nilfisk“ nr 12016119/50/2007 koos voolikuga hinnaga 200 eurot, tolmuimeja „Lux“ nr 238277 koos kolme otsiku ja voolikuga hinnaga 1600 eurot , „Wesico Project“ kirjaga tööriided hinnaga 100 eurot , halli värvi juukselõikusaparaat „Philips“ hinnaga 30 eurot, 1,75 liitrine „Jägermeister“ alkoholipudel hinnaga 40 eurot, erinevad väiksed suveniirnapsud 6 tk hinnaga 25 eurot, klaasist purk 50 eurosendiste müntidega kogusummas umbes 100 eurot, „Lapin Kulta“ 0,33 ml õllepurgid 15 tk hinnaga 15 eurot, Türgi kirjadega punast värvi tulemasin hinnaga 5 eurot, põhjus tades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4875 eurot ja plastikakna rikkumisega sissetungimisel tekitati varalist kahju 100 euro suuruses summas; - alaealisena , süstemaatiliselt, 31.03.2014. a kella 15:52 ajal viibides Suur tn 19/21 Jõgeva linnas kauplus Maxima võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse riiulist võõra vallasasjana käsitletava ühe pudeli alkoholi 0,5 l „Caribba Blango“ väärtusega 6,59 eurot, pani kauba (pudeli) kotti ja möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuriteoga tekitas Sxxxxx F.V MAXIMA EESTI OÜ-le varalist kahju 6,59 eurot. Sxxxxx F.V esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgiselles, et tema: -alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 09.03.2014. a kella 21:56 ajal F.V elamu vahetus läheduses grupis koos alaealise M.J Lxxxxxxxxx a võttis omavoliliselt võõra vallasasja - kortermaja ette pargitud xxxxxxxxxxxxxxx e kuuluva lukustamata ustega sõiduauto Audi 80, reg nr xxxxxxxxxhalli värvi vl. 1987a vin.WAUZZZ89ZHA428847) ja kasutas seda ajutiselt, mis seisnes selles, et tõukas koos M.J Lxxxxxxxx iga sõiduauto parkimiskohast ära ning seejärel sõitis koos M.J Lxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx8 asuva maja juurde, kus sõiduk Sxxxxx F.V juhtimisel kaldus sõiduteelt paremale haljasalale ja sõiduauto parema küljega vastu puud; - alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, 27.03.2014. a kella 00:10 kuni 27.03.2014. a kella 03:30 vahelisel ajal viibides Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas elamus x asuvas xxxxxxxxxx korteris, võttis sõiduki süütevõtmed ja seejärel maja juures asuvast garaažist omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil xxxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto MAZDA 626reg nr xxxxxxxx (hõbedast värvi vl. 1998. a vin. JMZGF14P201142236), millega sõitis Tartu -Jõgeva- Aravete mnt 46,1 km-l ÕunaMutso teeristmikul paremale teepiirdesse, kahjustades sellega sõiduki t ning seejärel tagasi Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas asuva elamuxxxjuurde. Sxxxxl F.V esitatud süüdistus KarS § 121 järgiselles, et tema alaealisena 19.03.2014. a kella 20:00 ajal F.V korteris pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi plastmassist karguga kaks korda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx pea piirkonda, ühe korra parema käe rusikaga xxxxxxxxxxxxxxxxx parema silma piirkonda ja ühe korra plastmassist karguga vasaku rindkere aksilaarjoonel alumiste roiete piirkonda, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustused- pea pindmised hulgivigastused, põrutuse näo ja rindkere piirkonnas. Lisaks lõi plastmassist karguga puruks koteri köögiakna sisemise aknaklaasi ja lõhkus ära erinevad lauanõud, põhjustades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 40 eurot. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav Sxxxxl F.V kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 01.- 03.04.2014. a, s.o 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui SxxxxxxF.V 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada Sxxxxx F.V käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha või asuma omandama eriala alates septembrist 2014; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud psühhiaatrilisele ravile; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte viibima xxxxxxxxxxxxxjevi korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja mitte suhtlema kuritegudes kaasosalise J.O-ga . VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxl F.V, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxt kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 650 eurot ; - kannatanu Maxima Eesti OÜ-le 6,59 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 40 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxx F.V, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxxsolidaarselt J.O-ga kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxx 100 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxx e 333 eurot ; - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 399 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxx 423,50 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxxale 1125 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista Sxxxxx F.V, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjaltxxxxxxxxxxxxx solidaarselt M.J Lxxxxxxxxxxx(või M.J Lxxxxxxxxxseadusliku esindaja – tsiviilkostjaga) kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxe 169,70 eurot.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada M.J Lxxxxxxxxkaristusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada M.J Lxxxxxxxxx käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada M.J Lxxxxxxxxx käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseni. VÕS § 1043 alusel välja mõista M.J Lxxxxxxxxxx, temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt F.V Lxxxxxxxxxx solidaarselt Sxxxxx F.V (või Sxxxxl F.V seadusliku esindaja – tsiviilkostjaga) kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 169,70 eurot.

on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema:

-isikuna, kes on varem karistatud omavolilise sissetungimise eest, s.o vähemalt teist korda, isikute grupis alaealise Sxxxxx F.V alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxx ning koos lapseealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 26.06.2013. a kell 21:00 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Painküla külas tungis ebaseaduslikult AS Perevara tahte vastaselt Mammu farmi territooriumile ja lauda juures asuvasse küüni öövalvurixxxxxxxxxxxxxxxxxxelust hoolimata, millega rikkus kannatanu Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust valduse puutumatusele; - isikuna, kes on varem karistatud om avolilise sissetungimise eest, s. o vähemalt teist korda, isikute grupis alaealise Sxxxxx Jõxxxxxja alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxx ning koos lapseealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ööl vastu 27.06.2013. a Jõgevamaal Jõgeva vallas Ellakvere külas tungis ebaseaduslikul t valdaja AS Perevara tahte vastaselt Ellekvere farmi territooriumile ja hoonetesse öövalvuri xxxxxxxxxx keelust hoolimata, kus nad rüüstasid puhkeruumis riidekappe, loopisid laiali kummikindaid ja lasid lahti loomi. Oma tegevusega rikkus xxxxxxxxxxxxxkannatanu Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigustvalduse puutumatusele. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale T.A-le kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangi stust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.A T.A 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgiselles, et tema:

- olles toime pannud vargused 03.10.2012. a Jõgeva linnas Grossi poes, 28.03.2013. a Jõgeva Selveris ja 25.06.2013. a Jõgeva linnas kaupluses „Maxima“, süstemaatiliselt, 21.11.2013. a kella 17:00 kuni 17:30 vahelisel ajal Jõgeva linnas Suur tn 24grupis koos alaealise Sxxxxx F.V tungis valdaja xxxxxxxxxx tahte vastaselt võõrasse sõidukisse - sõiduauto VAZ 2107 reg nr xxx ANU esiuste aknaklaas ide lõhkumise teel ning võttis ära koti toidu- ja majapidamiskaupadega väärtusega kokku 20 eurot. Kuriteoga tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxx sõidukisse sissetungimise ja vargusega varalist kahju kokku summas 100 eurot; - süstemaatiliselt, ajavahemikus01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos xxxxxx F.Vvõõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis elamu x juures asuvasse garaaži võtmega ukse avamise teel, kus võttis ära xxxxxxxxxxxx kuuluva trimmer i „Stiga“ väärtusega 300 eurot; - süstemaatiliselt,ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas grupis koos Sxxxxl F.Vvõõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse luku lõhkumise teel el amu x juures asuvasse garaaži, kust võttis ära mootorsae „Husqvarna 40“ väärtusega 300 eurot ja halli värvi ketassae väärtusega 15 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku summas 315 eurot; süstemaatiliselt, ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 03.04.2014. a F.V elamu x korteris nr x viibides grupis koos Sxxxxx F.V võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära akudrelli „Makita“ kohvriga, milles laadija lisaakuga väärtusega kokku 199 eurot, ketaslõikur i „Makita“ väärtusega 99 eurot, tekitades xxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 298 eurot; - süstemaatiliselt, 15.02.2014. a ajavahemikul kella 10:00 kuni 18:15 Jõgeva linnas Saun a tänava kõrval asuvas parklas grupis koos alaealise Sxxxxl F.V võõra vallasasja ebaseadusliku omas tamise eesmärgil tungis sõiduautosseCitroen Berlingo reg/nr xxxxxxx juhiukse klaasi lõhkumise teel ja võttis ära xxxxxxxxxxxe kuulunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio GT-S5660 (puutetundliku ekraaniga) väärtusega 135 eurot, musta värvi telefonikoti väärtusega 5 eurot ning pruuni värvi prillikarbi väärtusega 10 eurot. K annatanule xxxxxxxxxxxe sõiduki kahjustamisega tekitas varalist kahju summas 270 eurot, kokku tekitas varalist kahju summas 423,50 eurot; süstemaatiliselt, 21.02.2014. a ajavahemikus kella 14:00 kuni 15:00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos alaealise Sxxxxl F.V tung is talu lukustamata ukse kaudu xxxxxxxxxxxxxe kuuluva xxxxxx talu ruumidesse ning võttis ära järgnevad vallasasjad: talu esikust musta värvi kaablirulli, akulaadija „Start“, hüdrofoori „Nocchi“ ja talu laudaruumist oranži värvi sinise raamiga üherattalise aiakäru väärtusega 30 eurot; süstemaatiliselt, 24.02.2014. a ajavahemikul kella 12:00 kuni 13:00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos alaealise Sxxxxx F.V sisenes eelnevalt nende poolt 23.02.2014. a lõhutud akna kaudu xxxxxxxxxxxxe kuuluvasse xxxxxe tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgnevad vallasasjad: pruuni värvi õmblusmasina „Butterfly“

väärtusega 1000 eurot, veekann u väärtusega 20 eurot, nelja -viie haruse põdrasarve nagi väärtusega 50 eurot, vana gaasilambi ilma klaasita väärtusega 10 eurot, elektrikaabli rulli 3x2,5 väärtusega 50 eurot, tekitades kannatanu xxxxxxxxxxxxx varalist kahju summas 1130 eurot; - süstemaatiliselt, 18.03.2014. a kella 18.00 ajal F.V külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos alaealise Sxxxxx F.V tungis akna lahtimuukimise teel xxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx tallu ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised vallasasjad: võsalõikur „Shintaiwa“ seeria nr 8028164 hinnaga 540 eurot, DVD kodukino komplekt „Philips“ nr PROD.NO.VN1F0445387986 koos basskõlari ja ühe väikse kõlariga hinnaga 340 eurot, 32“ teleri „Vestel“ hinnaga 300 eurot , 20“ teleri „Finlux“ koos juhtmetega hinnaga 180 eurot , mikrolaineahi „Galanz“ nr R07041111 hinnaga 80 eurot, akudrell„Makita“ nr 20122 395442 koos laadija ja ühe lisa akuga hinnaga 125 eurot, akuketaslõikur „Makita“ hinnaga 210 eurot, „Makita“ ketaslõikuri aku hinnaga 70 eurot, freooni vaakumpump „Tecnosystemi“ hinnaga 300 eurot , nurgasaag „Makita“ nr 201029209 hinnaga 500 eurot, mitte töökorras resiiver (helivõimendi) musta värvi - väärtuseta, oranž redel „Clint“ hinnaga 80 eurot, nelja astmeline alumiiniumredel hinnaga 35 eurot , survepesur „Nilfisk“ nr 12016119/50/2007 koos voolikuga hinnaga 200 eurot, tolmuimeja „Lux“ nr 238277 koos kolme otsiku ja voolikuga hinnaga 1600 eurot , „Wesico Project“ kirjaga tööriided hinnaga 100 eurot , halli värvi juukselõikusaparaat „Philips“ hinnaga 30 eurot, 1,75 liitrine „Jägermeister“ alkoholipudel hinnaga 40 eurot, erinevad väiksed suveniirnapsud 6 tk hinnaga 25 eurot, klaasist purk 50 eurosendiste müntidega kogusummas umbes 100 eurot, „Lapin Kulta“ 0,33 ml õllepurgid 15 tk hinnaga 15 eurot, Türgi kirjadega punast värvi tulemasin hinnaga 5 eurot, põhjus tades kannatanule xxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4875 eurot ja plastikakna rikkumisega sissetungimisel tekitati varalist kahju 100 euro suuruses summas. J.O-le on esitatud süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi selles, et tema, olles teadlik Sxxxxl F.V poolt ajavahemikul 06.08.2013. a kuni 15.08.2013. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtoimepandud kuriteost asjaoludes, et Sxxxxl F.V ukseluku lahtimuukimise teel xxxxxxxxxx korterisse, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti Dell väärtu sega 549 eurot, turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, vahetult enda valdusesse saadud sülearvuti Dell, müües selle edasi xxxxxxxxxxxxx 100 euro eest. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav J.O-le kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 202 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süü distatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 07.- 09.04.2014. a, 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda J.O kinnipidamisest, s.o alates 13.06.2014. a. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 831 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 100 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista J.O-lt solidaarselt Sxxxxl F.V temal varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxxxx kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxe 100 eurot;

- kannatanu xxxxxxxxxxxxx 333 eurot ; - kannatanu xxxxxxxxxxxxx 399 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxx 423,50 eurot; - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx 1125 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Sxxxxx F.V, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta on teadlik, millest tsiviilhagid koosnevad ja on nõus, et kahjud on tema poolt tekitatud. Hagid võtab ta õigeks. Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja, tsiviilkostja xxxxxxxxxxxx et ta jääb kokkulepe juurde, ta on saanud kokkuleppe sõlmimisel saanud väljendada oma tahet tsiviilhagide osas. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.J Lxxxxxxx, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Tsiviilhagi võtab õigeks. Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja tsiviilkostja F.V Lxxxxxxx, et talle on kokkulepe arusaadav, ta jääb selle juurde. Ta on nõus hagiga, mis xxxx Lixxxxxni vastu esitatud on. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.V, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Konfiskeerimisega on nõus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.O, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele , on õiglane ja ta jääb selle juurde. Konfiske erimisega on nõus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav T.A , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.O , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Talle on arusaadav, millest koosnevad tsiviilhagid ja ta võtab need õigeks. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et k riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele, st Sxxxxx F.V süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 121 järgi; M.Jx süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi; F.V süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi; U.O süüdi KarS § 202 lg 1 järgi; T.A süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi; J.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3; § 202 lg 1 järgi. F.V-le tuleb vastavalt kokkuleppele mõista rahaline karistus, mille päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 44 lg-st 2 ja 3 ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta . Nimetatud teatistelt nähtub, et F.V keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (II kd, tl 74). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta KarS § 44 lg -s 2 sätestatud miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on 300 päevamäära rahaliseks suurusekson 960 eurot.

III Tsiviilhagid Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V-lt toime pandud kuriteo tõttu esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks summas 650 eurot ning Sxxxxl F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tõttu esitanud tsiviilhagi summas 399 eurot. Kahju tuleb hüvitada Exxxx Sxxx arveldusarvele 10011594473229 AS- is SEB Pank (I kd, tl 215). Kohtule on esitatud maksekorraldus nr 340, millest nähtuvalt on Ursula K.T 03.11.2014. a tasunud Sxxxxx F.V xxxxxxxxxxxx 200 eurot, ja Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 10.09.2014. a ja 25.07.2014. a tasunud kokku 400 eurot. Sellest tulenevalt on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanu Exxxx Sxxxxe käesolevaks ajaks 600 eurot, tasumata osa 50 eurot. Solidaarne Sxxxxx F.V J.O kahju hüvitamise kohustus on kannatanu ees täies ulatuses tasumata. Kriminaalasjas on kannatanuks Maxima Eesti OÜ, kes on Sxxxxx F.V poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. Maxima Eesti OÜ esindaja xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6,59 eurot (I kd, tl 201). Kohtule on esitatud K.T pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 18.06.2014. a Maxima Eesti OÜ -le 6,59 eurot. Seega on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahj u hüvitamiseks summas 40 eurot(I kd, tl 171). Kohtule on esitatud Sxxxxl F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 18.07.2014. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 40 eurot. Seega on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanule tekita tud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot. Kahju tuleb hüvitada Õxx Ixxxxx arvelduskontole 10010383435013 AS- is SEB Pank (I kd, tl 90). Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 18.07.2014. a xxxxxxxxxxxx 100 eurot. Seega on SxxxxxxF.V hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 333 eurot (I kd, tl 158). Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxl F.V tasunud 03.08.2014. a ja 30.08.2014. a tasunud xxxxxxxxxxxxe kokku 333 eurot. Seega on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxx, kes on Sxxxxx F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 423,50 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxx arvelduskontole 10102022653006 AS-is SEB Pank (I kd, tl 137). Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 23.07.2014. a xxxxxxxxxxle 200 eurot. Seega on Sxxxxl F.V kannatanule tekitatud kahju osaliselt.

Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx, kes on Sxxxxl F.V J.O poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1125 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010412276017 AS- is SEB Pank (I kd, tl 71-72). Kohtule on esitatud Sxxxxl F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 22.08.2014. a xxxxxxxxxxxxxxx 200 eurot. Samuti on kohtule esitatud maksekorraldused nr 331 ja 339, millest nähtuvalt on xxxxxxxxxxx tasunud 21.10.2014. a ja 25.09.2014. a Rxxxxxxxxxxxxxx kokku 400 eurot. Seega on Sxxxxx F.V hüvitanud kannatanule tekitatud kahju osaliselt. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx e, kes on Sxxxxl F.V M.J Lxxxxxxxx poolt toime pandud kuriteo tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxte on eistanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 169,70 eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxx arvelduskontole 10010679365017 AS- is SEB Pank (II kd, tl 26). Kohtule on esitatud Sxxxxx F.V pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on Sxxxxx F.V tasunud 04.06.2014. axxxxxxxxxxxxxxxe 84,85 eurot. Samuti on kohtule esitatud maksekorraldus nr 8 9, millest nähtuvalt on F.V Lxxxxxxxx tasunud xxxxxxxxxxxxxxxxx05.11.2014. a 85 eurot. Seega on Sxxxxx F.V M.J hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 7, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kõik süüdistatavad, kelle vastu on kriminaalmenetluses tsiviilhagid esitatud (Sxxxx F.V, M.J ja J.O ) on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil selgitatu kohaselt võtnud sõnaselgelt õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja on nõustunud hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud kannatanutele. Süüdistatavad on kinnitanud, et neile on arusaadav ja teada tsiviilhagide suuruse kujunemine. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. Kohtu hinnangul puuduvad alused tsiviilhagide läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Süüdistatavad S xxxxx F.V M.J Lxxxxxxxon alaealised, mistõttu vastutavad nende poolt tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele nende seaduslikeks esindajateks olevad vanemad. KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2014. a määrusega tunnistati alaealise M.J Lxxxxxxxx tsiviilkostjaks tema ema F.V Lxxxxxxxx, kes kannab varalist vastutust alaealise M.J i õigusvastaste tegude eest (II kd, tl 127-128). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.04.2014.a määrusega tunnistati alaealise Sxxxxl F.V tsiviilkostjaks tema ema xxxxxxxxxxx, kes kannab varalist vastutust alaealise Sxxxxl F.V õigusvastaste tegude eest (II kd, tl 184-187). VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14– 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Süüdistatavate Sxxxxx Jxx ja M.Jx vanemad xxxxxxxxxxx ja F.V Lxxxxxxxx on kokkulepet allkirjastades ja kohtus antud selgituse kohaselt nõustunud võtma vastutust alaealiste laste tekitatud kahjude eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sxxxxx F.V (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajal Uxxxxxxxxxxxxxx leb hüvitada xxxxxxxxxxxx (650 eurot) , Maxima Eesti OÜ- le (6,59 eurot) ja Sergei J.O-le (40 eurot) kuritegudega tekitatud kahjud. Kuna Sxxxxx F.V on eelnimetatud kahjud kannatanutele hüvitanud, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist. Eeltoodust ja VÕS § 137 lg- st1 lähtuvalttuleb Sxxxxx F.V (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Uxxxxa F.V J.O-lt solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxxe (100 eurot), xxxxxxxxxxx le (333 eurot),xxxxxxxxxpale (399 eurot), xxxxxxxxxxxx (423,50) ja xxxxxxxxxxxxxxe (1125 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. Kuna Sxxxxl F.V hüvitanud täies ulatusesxxxxxxxxxxle ja xxxxxxxxxxxxx tekitatud kahjud ja osaliselt xxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxx, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist. Kuna tegemist on aga solidaarkohustusega, peab kohus oluliseks selgitada, et Sxxxxx Jõxxxon vastavalt VÕS - § 69 lg le 2 tagasinõue J.O suhtes, v.a osas, milles tuli kahju eest vastutada Sxxxxx F.V endal. Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb SxxxxlxF.V (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Uxxxxxxxxxxx ) ja M.J Lxxxxxxxxxx (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt F.V Lxxxxxxxxxt) solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxxxtele (169,70 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. Kuna Sxxxxx F.V M.J Lxxxxxxn on eelnimetatud kahju kannatanule hüvitanud, peab kohus oluliseks seda kohtuotsuse resolutsioonis märkida, selleks, et välistada võimalike täitmisnõuete esitamist. IV Konfiskeerimine

Süüdistatav F.V ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 165 eurot.

ja § 84 alusel Süüdistatav U.O ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 150 eurot.

Süüdistatav J.O-ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse KarS § 83 ja § 84 alusel kuritegelikul teel saadud vara turustamisel saadud ebaseaduslik tulu summas 100 eurot.

Kohtuistungil kinnitasid F.V , U.O ja J.O , et nad on nõus tulu konfiskeerimisega vastavalt kokkuleppele. KarS § 831 lg 1 sätestab, et k ohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et F.V omandas J.O-lt ja Sxxxxx F.V 30 euroga mootorsae „Husqvarna“, mille hiljem turustas Aruküla laadal 100 euroga ning 10 euroga ketassae „Makita“, mille turustas Aruküla laadal 65 euroga (II kd, tl 6970). Samuti on tuvastatud, et F.V omandas Sxxxxx F.V J.O-lt ketassae „Rebir“, väärtusega 15 eurot, akudrelli „Makita“, väärtusega 199 eurot (maksis omandamisel 80 eurot) ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy, väärtusega 135 eurot, ja telefonikoti väärtusega 5 eurot (maksis 30 eurot ). Nimetatud esemed jättis F.V enda kasutusse. Akudrell ja ketassaag on kannatanutele tagastatud. Mobiiltelefoni on F.V seoses selle katkiminemisega ära visanud, st ära tarvitanud. Seega on F.V saanud süüteo toimepanemise tulemusena varalist kasu vähemalt 235 eurot (55+70+110), mis seisneb reaalses rahalises kasus, aga ka kasu tamisväärtuses. Kokkuleppe kohaselt taotletakse süüteoga saadud vara võõrandamisel saadud tulu 165 euro konfiskeerimist. Kohtu hinnangul on ka konfiskeerimisele kuuluv vara kokkuleppe objektiks ja kuna vara kasutamisest saadava tulu täpne kindlakstegemine on raskendatud, on põhjendatud lugeda süüteoga saadud varaks kokku 165 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et U.O omandas varastatud esemed, makstes nende eest K.T Jõele 150 eurot ja müües need edasi xxxxxxxxxxxxxxxxe 300 euro eest (I kd, tl 34,IV kd, tl 41, II kd, tl 147-148, tl 167-168). Seega on U.O teeninud varastatud esemete müügist tulu 150 eurot, mis tuleb temalt konfiskeerida kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Kogutud tõenditest nähtub, et J.O on turustanud Sxxxxx Jxx poolt varastatud sülearvuti xxxxxxxxxxxxx 100 euro eest (I kd, tl 105-106, 108-113, II kd, tl 96-97, 167-168). Seega on J.O teeninud varastatud esemete müügist tulu 150 eurot, mis tuleb temalt konfiskeerida kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise eesmärgiks on välistada võimalus, et tahtliku süüteo toimepanemise tulemusena süüdistatavad rikastuksid. Kuna kuriteoga saadud vara on süüdistatavad käesolevaks ajaks ära tarvitanud, tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist. Sellest ja KarS § 831 lg-st 1 ja §- st 84 lähtudes tuleb F.V-lt välja mõista riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 165 eurot, U.O-lt 150 eurot ja J.O-lt 100 eurot. V Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on Sxxxxx Jxxmenetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,72 eurot (II kd, tl 174-176), 150,72 eurot (II kd, tl 177-179), 108 eurot (II kd, tl 181-182), 97,44 eurot (III kd, tl 56-58) ja 169,44 eurot (III kd, tl 162-164) s.o kokku 628,32 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 253,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 881,76 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1414,26 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna alaealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik . Menetluskulud tuleks jätta S xxxxx Jxx kand a. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. S iinjuures on õigustatud arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda on seotud sellega, et K.T on kuriteod toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. Sxxxxx F.V on olnud töötuna arvel. Ta on teinud juhutöid ja teeninud kuus umbes 200 eurot. Käesoleval ajal ta ei tööta, kuid tasaab peagi tööle minna. Töötasu saab olema miinimumpalk ja töökoht asub Tartus. Alaealise seaduslik esindaja töötab OÜ -s Softcom õmblejana. Uxxxxa Jõ xxxsõnul on tema töötasu suuruseks 500 eurot, kui ta teeb pikki tööpäevi (12 tundi). Ur xxxa F.V 2 last – Sxxxxx F.V 14-aastane tütar. Ülalpidamist laste eest xxxxxxxxxxxx ei tasuta. Kohus, võttes arvesse, et S xxxxx Jxxkinnitusel on tal võimalik peagi tööle asuda ja hakata teenima iseseisvat kindlat sissetulekut, peab põhjendatuks menetluskulud välja mõista Sxxxxx F.V. Olukorras, kus Sxxxxl F.V piisavad rahalised vahendid siiski puuduvad, tuleb menetluskulusid tasuda KrMS § 188 Sxxxxl F.V esindajal Uxxxxx F.V. Siinjuures arvestas kohus, et Uxxxxx F.V on Sxxxxl F.V rahaliselt toetanud ja aidanud tasuda suures ulatuses käesolevas kriminaalmenetluses esitatud kannatanute tsiviilhagisid. Uxxxxa Jxx sissetulekud ei ole aga piisavad selleks, et pidada üleval oma lapsi ja tasuda lisaks Sxxxxl Jxx menetluskulusid. Lisaks sellele on Sxxxxl F.V kinnitanud, et menetluskulusid suudab ta ise maksta. Kohtu hinnangul on põhjendatud Sxxxxl F.V välja mõista menetluskulude katteks 360 eurot. Kuna ilmselge on, et Sxxxxl F.V ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga, kuid alaealisele on vajalik anda võimalus tasuda nõuded vabatahtlikult, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 30 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on M.J Lxxxxxxximenetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 127,20 eurot (II kd, tl 123-125) ja 36 eurot (III kd, tl 169-170), s.o kokku 163,20 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 225,60 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 388,80 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 921,30 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult m enetluskulude vähendamist 0-ni. Kui kohus nii suures ulatuses vähendamist võimalikuks ei pea, võimaldada vähendatud osas menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna ala ealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud.Siinjuures on õigustatud arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda on seotud sellega, et M.J Lxxxxxxx on kuriteod toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. M.J Lxxxxxxx ei tööta. Ta on täielikult oma ema ülalpidamisel. Seega puudub alaealisel endal igasugune sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Samuti on oluline, et käesoleva otsusega on M.J Lxxxxxxx kohustatud asuma õppima kuni põhihariduse omandamiseni. Seega ei ole õige arvata, et M.J Lxxxxxxxxx tekiks võimalusi tööle asumiseks. Vastupidi, M.J Lxxxxxxx tegeleb õppimisvõimaluste otsimisega ja seega on tema töölkäimine ning iseseisva sissetuleku teenimine takistatud. Sellest lähtuvalt tuleb M.J Lxxxxxxxxx menetluskulude hüvitamise kohustus panna KrMS § 188 alusel seaduslikule esindajale F.V Lxxxxxxxxxxx F.V Lxxxxxxxxxxöötab Kaarepere pansionaadis hooldajana. Tema töötasuks on 463 eurot kuus. Lisaks poeg M.J-i on F.V 2 tütart – 18-aastane ja 4aastane. Laste isa elatist ei maksa. F.V Lxxxxxxx a ülalpidamisel on kõik tema lapsed. Nimetatud fakti on kohtu arvates menetluskulude tasumise kohustuse määramisel arvestada. Liialt suur rahaline koormus põhjustab kogu perekonnale raskeid majanduslikke tagajärgi. F.V Lxxxxxxxx väitel on ta suuteline igakuiselt tasuma menetluskulude katteks 30 eurot. Sellest peab kohus oluliseks ka lähtuda. Kohtu hinnangul on, arvestades F.V Lxxxxxxxxxsissetulekuid ja ülalpidamiskohustusi, põhjendatud välja mõista menetluskulude katteks 360 eurot. Kohtu arvates on ilmselge, et F.V Lxxxxxxxx ei ole suuteline ühe korraga tasuma menetluskulusid, mistõttu tuleb menetluskulude tasumine määrata osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 30 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on F.V menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 112,08 eurot (III kd, tl 176-178) ning kohtumenetluses makstud tasu 224,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 336,24 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 868,74 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses, vähemalt kaitsja sõidukulude ja tasu osas. Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav F.V-le on riigi õigusabi korras määratudkaitsjaks vandeadvokaat Matti Reinsalu , kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Keskväljak 10, Paide. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku 120,24 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (PaideJõgeva-Paide) ja tasu sõidule ( Paide-Jõgeva-Paide) kulunud aja eest kogusummas 120,24 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud F.V lt välja mõista menetluskulude katteks 748,50 eurot. Kohus peab oluliseks arvestada, et käesoleva kohtuotsusega mõisteti F.V le karistuseks rahaline karistus, mida tuleb F.V lisaks menetluskuludele tasuda. Tema sissetulek kuus on 600-700 eurot. Kohtu arvates tuleb F.V-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et F.V puudub igasugune võimalus väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe korraga. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on vähemalt 62,38 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on U.O menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,16 eurot (III kd, tl 184-186) ning kohtumenetluses makstud tasu 91,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 225,24 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Seega on menetluskulud kokku 757,74 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kaitsja sõidukulude ja tasu osas ning võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul . Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav U.O le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Marko Paabumets, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo In Jure kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 15b, Tartu. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja ja sõidukulude hüvitamiseks 93,24 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (TartuJõgeva -Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 93,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb U.O lt välja mõista menetluskulude katteks 664,50 eurot. Arvestades U.O sissetulekut (700-800 eurot), tema ülalpidamiskohustusi (2 alaealist last) ja väljamõistetavate menetluskulude suurust (664 ,50 eurot), on ilmne, et I.P T reile käib menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 55,38 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on T.A menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 psel4 alu määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,44 eurot (III kd, tl 190-192) ja 97,44 eurot (III kd, tl 199-201), s.o kokku 194,88 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 216 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 410,88 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 943,38 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel ka T.A sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (III kd, tl 195). Seega on kriminaalmenetluse kulud kokku 968,08 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus, et T.A ainsaks sissetulekuks käesoleval ajal on toimetulekutoetus 90 eurot. T.A-l on elukaaslane ja 3 kuune laps. T.A loodab küll tööle saada Maximasse, kuid käesoleval ajal töölepingut sõlmitud ei ole. Vahepeal toetab T.A-d rahaliselt tema ema. Kohus, arvestades T.A sissetulekuid (ka võimalikku tööleasumist miinimumtöötasuga) ja tema ülalpidamiskohustusi, on seisukohal, et T.A-lt on põhjendatud menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot. Hinnates T.A sissetulekuid ja menetluskulude katteks väljamõistetavat summat, on ilmselge, et T.A ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. Kohtu arvates tuleb aga T.A-le anda võimalus me netluskulude vabatahtlikuks tasumiseks. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 40 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on J.O menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 98,16 eurot (IV kd, tl 16-18), 134,16 eurot (IV kd, tl 46-48), s.o kokku 232,32 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 91,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 323,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 855,90 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kaitsja sõidukulude ja tasu osas . Prokurör leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtet rakendades peaks kaitsjate sõidukulud jätma riigi kanda. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav J.O-le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Marko Paabumets, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo In Jure kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 15b, Tartu. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja ja sõidukulude hüvitamiseks 155,40 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (TartuJõgeva -Tartu) ja tasu sõidule (Tartu -Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 155,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb J.O-lt välja mõista menetluskulude katteks 700,50 eurot. Kohtu arvates tuleb J.O-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et J.O-l puudub igasugune võimalus väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe korraga. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 58,38 eurot.

VI Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks „Makita“ akudrelli aku (I kd, tl 69) ja CD plaat videosalvestisega 31.03.2014. a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linnas Maximas (I kd, tl 202 ja 203 vahel). KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada asitõendiks olev „ Makita“ akudrelli aku. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõenditeks olev CD plaat videosalvestisega 31.03.2014.a toimunud alkoholi varguse kohta Jõgeva linnas Maximas.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.