Kohtulahend

Kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldust, milles palutakse vastutusele võtta õigusvastase teo toime pannud isik, kes 22.06.2014.a. kella 12:35 ajal Haabersti Rimi Hypermarketis aadressil Tallinn Haabersti 1 jättis kauba eest tasumata 1,64 eurot. Kaubaks oli club võileib kanaga, mis oli rikutud ning sellega seoses tekkis Rimi Eesti Food AS kahju summas 1,64 eurot, mille ulatuses esitavad tsiviilhagi. /tlk 2/; G4S-i õigusvastse teo toimepanemise akti, mille kohaselt 22.06.2014.a. kell 12:35 peeti Haabersti Rimi HM kinni meesterahvas, kes tuli kassast välja ja ei maksnud kauba eest summas 1,64 eurot. Õigusrikkujaks oli E.P, kes peeti kinni. /tlk 7/; Tunnistaja XXX ́i ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl turvatöötajana AS-ile Rimi Eesti Food kuuluvas Hypermarketis aadressil Haabersti 1, Tallinn, nägi kuidas üks meesterahvas pruunis nahkjopes ja mustades lühikestes pükstes jäi seisma infopunkti ette ning seejärel võttis ta vitriinist pakendatud Club võileiva kanaga maksumusega 1,64 eurot ja lahkus selle eest maksmata. Mõned meetrid eemal meesterahvas avas pakendi. Kell 12:35 pidas ta meesterahva kinni. Kaup oli rikutud ja tagastatud kauplusele. /tlk 8/; Kauba mahakandmise akti nr 6002848433 millest nähtub, et 23.06.2014.a. on maha kantud toode nr 229578 Club võileib kanaga. /tlk 10, 12/; E.P kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning andis ütlusi, et juunis läks ta Haabersti Hyperrimi poodi. Ta oli tarvitanud alkoholi, tal läks kõht tühjaks ja raha ei olnud ning seetõttu otsustas varastada võileiva. Ta varastas võileiva ja möödus kassast. Peale kassast möödumist pidas teda turvatöötaja kinni ning võileib tagastati kauplusele. Ta on töötu ning tal ei ole raha. /tlk 18-20/; Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid: 03.10.2013 on E.P süüdi mõistetud 02.02.2013 ja 07.03.2013 toime pandud varguste eest Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 4 kuud 16 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 272 tundi ning töö tegemise tähtajaks määrati 10 kuud. /tlk 31-33/; 01.04.2013 Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteosjas, millest nähtub, et 02.02.2013 on E.P pannud toime varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu, rikutud õigusnorm oli KarS § 199 lg 1 ning talle määrati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 52 eurot. /tlk 38/. Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud vargusekatse episoodi on toime pannud E.P. Antud vargusekatse on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistas, et käis antud kuupäeval kaupluses Rimi Hypermarket aadressil Haabersti 1, Tallinn, mis süüdistuses kirjas on ning jättis seal kauba (võileiva) eest maksmata. Süüdistatava enda ütlused on kattuvad tunnistaja ütlustega, kes nägi, kuidas süüdistatav oli infopunkti ees ja võttis vitriinist pakendatud võileiva kanaga ja jättis selle eest maksmata. Kauba mahakandmise akti kohaselt oli kaup rikutud ehk süüdistatav oli avanud paki ning sellega seoses tekkis Rimi Eesti Food AS kahju summas 1,64 eurot, mis oli antud võileiva maksumus ning süüdistatavalt tuleb antud kahju välja mõista. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult.

Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi katses, kui see on toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. E.P on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis, mis jäi katsestaadiumisse. Viimati karistati E.P 03.10.2013.a. vangistusega 4 kuud ja 16 päeva, mis asendati 272 ÜKT ning täitmise tähtajaks määrati 10 kuud. Antud otsusega anti E.P-le võimalus vabaduses viibida ning käituda seaduskuulekalt, kuid 05.03.2014.a. pöörati karistus täitmisele, kuna ta ei teinud talle määratud üldkasulikust tööst mitte ühtegi tundi ning E.P ei ilmunud ka registreerimisele. 22.06.2014.a. pani vargusekatse toime ning antud aeg on ka eelmise karistuse kandmise alguseks. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et E.P ei ole endale teinud mingeid järeldusi talle varem mõistetud karistustest ja ei ole ka uue karistuse hirmus hoidunud uute kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on varem karistatud varguse eest ja jätkab uute poevarguste toimepanemist tuleb kindlasti mõista karistuseks vangistus. Kohus leiab, et rahalist karistust ei saa isikule mõista, kuna isikul puudub kindel sissetulek ning tal tuleb antud kriminaalasja raames tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Varasemalt mõistetud rahatrahvid väärteokorras on isikul samuti tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus. E.P süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud üks varavastase kuriteo episood, mis jäi katse staadiumisse. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada E.P KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on E.P-le mõistetavaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust 03.10.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra ning mõista liitkaristus. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on E.P süü

kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud kannatanu Rimi Eesti Food AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 1,64 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad E.P-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine E.P erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus

o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.P KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada antud karistust 03.10.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Tõkendiks E.P valida vahistamine ning 22.06.2014.a.

karistus kandmise alguseks lugeda

Välja mõista E.P-lt tsiviilhagi summas 1,64 eurot Rimi Eesti Food AS kasuks (raha kanda a/a XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank). Välja mõista E.P-lt 532,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 210 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse E.P-le e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.