Liiklussüüteod

Kriminaalasi nr 1-14-3951

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2014.a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-3951

Kohtunik

Liivi Loide

Taotluse esitaja

kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo

Taotlus

erakorraline ettekanne P.D kohta

Süüdimõistetu

P.D isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada P.D läbima sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

P.D on Tartu Maakohtu 05.05.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-3951 süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati vangistust täitmisele mitte pööratud kui P.D 18 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati P.D katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti P.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, mille algust arvati kohtuotsuse jõustumisest. 20.10.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande P.D kohta, kuna viimane ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Ettekande kohaselt 1 (2)

on P.D üsna lühikese kriminaalhooldusperioodi jooksul rikkunud juba kahel korral kohustust mitte tarbida alkoholi. 03.09.2014.a tuvastati hooldusalusel koduskülastuse ajal tehtud kontrolli käigus alkoholijoove 0,734 mg/l. 22.09.2014.a kontrolli käigus Adavere alevis asuva bussipeatuse lähedal tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 0,570 mg/l. Mõlema kontrolli kohta on koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid. Hooldusalune ise selgitas, et 03.09.2014.a tarbis ta valget viina palavikku alandava vahendina ja 22.09.2014.a tuvastatud joobe kohta selgitas hooldusalune, et lihtsalt juhtus. Muid kontrollnõudeid on P.D täitnud rikkumisteta, perioodilise registreerimiskohustuse täitmisele on ta ilmunud kokkulepitud aegadel. Menetluskulusid tasub P.D otsuses märgitud tingimustel. Ettekande kohaselt on P.D kohtumistel kriminaalhooldajaga eitanud alkoholiprobleemi olemasolu. Isik on andnud suusõnalisi lubadusi enda muutmiseks, tegelik olukord on aga näidanud, et ta ei suuda alkoholi tarbimise keelust kinni pidada. Kriminaalhooldaja hinnangul ei adu P.D probleemi tõsidust ja teda tuleks suunata sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Ettepaneku tegemisel lähtub kriminaalhooldaja asjaolust, et P.D on toetav lähivõrgustik ja lepinguline töökoht. Kriminaalhooldusperioodi lõpuni on veel üks aasta ja see on piisavalt pikk aeg, et näha, kas P.D soovib oma alkoholitarbimise harjumusi muuta. Hooldusalune ise on andnud nõusoleku sotsiaalabiprogrammis osalemiseks. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata täiendavaid kohustusi. 05.11.2014.a kohtuistungil avaldas P.D, et ei taha vanglasse minna ja lubas ennast parandada. Kriminaalhooldaja leidis, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata, kuid hooldusalust tuleb kohustada läbima sotsiaalabiprogrammi. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldusametnik ei ole palunud kohustuste rikkumise tõttu pöörata vangistust täitmisele, vaid on palunud määrata lisakohustusena sotsiaalabiprogrammi läbimine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on P.D muid KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid täitnud rikkumisteta. Kohus peab oluliseks, et P.D tunnistaks oma alkoholi tarvitamisest tulenevat probleemi ja suhtuks tõsiselt talle määratud kohustustesse, kuna alkohol on olnud ka oluliseks teguriks, mis on mõjutanud tema seadusevastast käitumist. P.D-le on selgitatud rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Vastava sotsiaalprogrammi läbimine võiks aidata P.D teadvustada probleemi olemust ja saada abi sõltuvusest vabanemisel. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.