1-13-7473
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2014. a Põlva
Kriminaalasja number
1-13-7473 (13260101876)
Kohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
S.M süüdistuses KarS § 205 järgi lihtmenetluses
Prokurör
Ülle Hõrak
Süüdistatav
S.M - isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, põhiharidusega; töökoht: xxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxx-x; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Vilt
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ning §-dest 306; 311 ja 313, maakohus otsustas: S.M süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ning karistada teda 5 (viis) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada S.M täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista S.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks 100 (ükssada) eurot menetluskulude katteks, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank
1-13-7473 või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: Põlva kohtumaja poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Jätta menetluskulud 2616,23 euro ulatuses riigi kanda. Jätta rahuldamata: 1) E. V. tsiviilhagi S.M vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks; 2) M. H. tsiviilhagi Urmas S.M vastu 120768,52 euro väljamõistmiseks; 3) M. H. tsiviilhagi S.M vastu 84809,52 euro väljamõistmiseks. Välja mõista S.M-ilt 35 959 (kolmkümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot M. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tulekahjuga tekitatud kahju katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.
Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse S.M selles, et ta põhjustas 06.05.2013 õhtul oma elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri tualettruumis suitsetades sigaretituhka paberitega täidetud prügikasti raputades ettevaatamatusest (hooletusest) üldohtlikul viisil tulekahju, põhjustades ohu majas viibinud M. H. , A. H. , E. H. , L. H. , O. V. , H. V. ja S. V. elule ja tervisele. Tulekahjus hävisid M. H. kuuluvad koretriomandid 1 ja 3 koos sisustusega ja E. V. E. V. ühisomandis olev korteriomand. Kokku on hävinenud korteriomandite maksumus (12 000 +11 000 + 10 000, s.o 33 000 eurot, millest maha arvata kompleksne kinnisasjade turuväärtus tulekahju järgselt 14 000 eurot) 19 000 eurot ja M. H. korteriomandites hävinenud vara väärtus kokku 22 291 eurot. Seega on põhjustatud suur varaline kahju vähemalt 41 291 euro väärtuses. Vastavalt KarS rakendamise seaduse §-le 8 p 2 on suur kahju selline kahju, milline ületab kuriteo toime panemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus 100-kordselt. Vastavalt
2 (4)
1-13-7473 Vabariigi Valitsuse määrusele 10.01.2013.a. nr 6 oli kuriteo toime panemise ajal kehtinud palga alammäär kuus 320 eurot. Elumaja WC-s suitsetades ja sigaretituhka paberitega täidetud prügikasti raputades ning prügikastis suitsu märgates ja nõuetekohaselt tulekollet kustutamata jättes ei täitnud S.M hoolsuskohustust, kuna nimetatud käitumine ei vasta sotsiaalselt lubatud käitumisviisile. Tulekahju oleks olnud välditav S.M tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral. KarS § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Üldohtlik viis seisnes puidust elumajas hooletus ümberkäimises tulega, millise tegevuse tõttu hävisid korteriomandid suures ulatuses ning seati ohtu majas elavate seitsme isiku elu ja tervis, s.h. kõrges vanuses liikumispuudega invaliidi E. H. elu ja tervis. S.M rikkus Tuleohutuse seaduse § 3 p 1 (isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid), § 3 p 5 (kohustus rakendada tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju) nõudeid. Seega pani S.M ettevaatamatusest üldohtlikul viisil toime võõraste asjade hävitamise, millega tekitas suure varalise kahju, s.o KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M. H. on vähendanud S.M vastu esitatud tsiviilhagi 35 959 euroni. M. H. ja E. V. loobusid hagist Urmas S.M vastu. Süüdistatava S.M , kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.M-ile KarS § 205 järgi mõistetavaks karistuseks 5 kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 73 lg 1 alusel 3-aastase katseajaga.
Maakohtu järeldused Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning tunnistab esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Eelneva alusel tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tartu Maakohtu 04.09.2013. a määrusega võeti maakohtu menetlusse E. V. tsiviilhagi S.M vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks ning M. H. tsiviilhagi S.M ja Urmas S.M vastu solidaarselt 120 768,52 euro väljamõistmiseks. Kohtuistungil M. H. ja E. V. loobusid hagist Urmas S.M vastu. Seega, lähtudes KrMS § 310 lg-s 1 sätestatust tuleb käesolevas kriminaalmenetluses jätta E. V. tsiviilhagi S.M vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks ning M. H. tsiviilhagi Urmas S.M vastu 120768,52 euro väljamõistmiseks rahuldamata. M. H. on vähendanud S.M vastu esitatud tsiviilhagi 35 959 euroni. Seega ta ei nõua S.M-ilt enam 84809,52 euro väljamõistmist. Järelikult tuleb jätta M. H. tsiviilhagi 3 (4)
1-13-7473 S.M vastu osaliselt, s.o 84809,52 euro väljamõistmiseks rahuldamata KrMS § 310 lg 1 alusel. Kohus leiab, et M. H. hagi S.M vastu 35 959 euro saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav tunnistab hagi ja sellele vastu ei vaidle. Seega on S.M tsiviilhagi selles osas õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Kuna süüdistatav on hagi õigeks võtnud, siis tuleb temalt kannatanu kasuks välja mõista 35 959 eurot tulekahjuga tekitatud kahju katteks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel lähtudes TsMS § 440 lg-st 1. Käesolevas kriminaalasjas on S.M menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 532,50 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2), riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis – 1546,44 104,64+64,80+1377) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud – 0,45 eurot, kutsete saatmise kulud – 36,84 eurot ja kinnisvara ekspertiisi kulud – 600 eurot. Seega on menetluskulud kokku 2716,23 eurot. KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et süüdistatava ülalpidamisel on alaealine laps, tema elukaaslane on 6-kuu vanuse lapsega kodus, süüdistataval puudub peale töötasu (600 eurot kuus) muu vara ning tal on vaja hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis leiab kohus KrMS 180 lg 3 alusel, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu on mõistlik ja otstarbekas temalt riigituludesse välja mõista vaid 100 eurot ning jätta ülejäänud menetluskulud – 2616,23 eurot - riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.