Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.11.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-2843
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.S sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, xxx Karistuse kandmise algus 08.10.2013 ja lõpp 10.08.2015 Jätta R.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 11.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.10.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna isik on keeldunud osalemast tööhõives. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja kuriteod on toime pandud m ajandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid xxxx juhtimine. Kinnipeetav on omandanud xxx. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja kaks venda ning kaks vanaema ja tädi. Kuigi kinnipeetav on vägivallakuriteod toime pannud alkoholijoobes, ei ole
meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvust. narkootikumidest. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist.
Diagnoositud sõltuvus tingimisi ennetähtaegset
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema ja kaks venda, lisaks kaks vanaema ja tädi. Vabanemisel soovib elama asuda munitsipaaleluruumi, kus elavad ema ja kaks venda. Munitsipaaleluruumi haldaja SA xxx märgib, et kinnipeetaval puudub õiguslik alus kasutada seda elamispinda, kuna ta ei ole sellele aadressile sisse registreeritud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud ühel korral, katseajal pani toime uue kuriteo. Maakohtu istung Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav R.S seletas maakohtu istungil, et ema lubab tal küll enda juures elada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Varem on kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, see ebaõnnestus, kuna kinnipeetav pani kehtival katseajal toime uue kuriteo. Viru vangla materjalide kohaselt on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mõlemad on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest
tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ema on nõus, et kinnipeetav asub elama tema juurde, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole elamispinna omanik ning munitsipaaleluruumi omanik ei võimalda kinnipeetaval ema nimetatud aadressil elada. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval põhiharidus, eriala puudub ning edasiõppimisest ja eriala omandamisest ei ole kinnipeetav huvitatud. Lisaks sellele on kinnipeetav keeldunud töötamisest vanglas, mistõttu ei ole tema tööharjumused säilinud. See kõik vähendab kinnipeetava võimalusi tööturul konkureerimiseks. Arvestades asjaolu, et ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamiseks, on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav vabaduses taas toime panema kuritegusid. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.