Kriminaalasi nr 1-14-9020
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9020 (14260103039)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses I.J-i süüdistus KarS § 263 p 1 järgi
Prokurör
Anneli Hinto
Süüdistatav
I.J Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus (7 klassi), emakeel eesti keel, töökoht OÜ Softcom, kriminaalkorras 5 kehtivat karistust, viimati 25.10.2012.a. Viru MK Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 199 lg2 p7,8,9; § 215 lg2 p1,2 järgi 6 kuud vangistust, karistus liidetud 15.02.12.a. Viru MK otsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 a 5 k 28 p vangistust alates 30.09.2012.a, karistus kantud, vabanes märtsis 2014.a, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2014.a, e-post [email protected]
Süüdi tunnistada I.J KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda I.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 02-03.09.2014.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka. I.J-i karistuse kandmata osa on 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.J 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1(3)
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.J katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Sisse nõuda I.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; 2) kaitsetasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades I.J tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a novembrist 48,37 eurot kuus, viimase osamakse suurus 48,43 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700028256. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – rohelist värvi T-särk, mis asub kriminaaltoimiku juures, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. I.J-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
I.J süüdistatakse KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 24.08.2014 kella 14:45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja ees pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga tungides kallale kõrvaliste isikute xxxxxxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuuresolekul kortermajas elavale ja korteris number x muusikat vaiksemaks panemist soovivale xxxxxxxxxxxxx sõimeldes, tirides teda riietest, (mille tagajärjel rebenes xxxxxxxxxxx T-särk), raputades õlgadest ning lõpuks hoolimata xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sekkumisest, lõi ühel korral rusikaga kannatanu xxxxxxxxxxx näo piirkonda, mille tagajärjel xxxxxxxxxxxxtundis valu ning tal hakkas ninast ja nina peal olevast lahtisest ca 1,5 cm pikkusest haavast verd jooksma. Rüselust ja I.J-i poolt 2(3)
kannatanu xxxxxxxxxxx löömist nägid pealt ka sündmuskohale saabunud kortermaja elanikud xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx ning nende 6-aastane poeg. Sellise tegevusega rikkus I.J sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja avalikku korda ning põhjustas kannatanule xxxxxxxxxxxxe tervisekahjustuse – ninaluude murd ja nina lahtine haav. KarS § 263 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg - 02.09. - 03.09.2014. a, s.o 2 päeva lugeda karistusaja hulka. Kandmata karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.J 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxlinn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõend – purunenud rohelist värvi T-särk, mis asub kriminaalasja juures - hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4 kui väärtusetu asi. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. I.J taotles menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist ja selgitas, et on võimeline tasuma ca 50 eurot kuus. Prokurör toetas esitatud taotlust. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. I.J küll töötab, kuid tema töötasu suurus on miinimumi lähedane. Tal on kohustusi ka varasemate kohtuotsuste alusel, milliste osas on ta sõlminud kohtutäituriga kokkulepped. Ühe maksena menetluskulu tasumine on I.J-ile ilmselgelt ülejõukäiv ja seaks ta põhjendamatult raskesse olukorda ning takistaks tema resotsialiseerumist. Eeltoodu alusel määrab kohus menetluskulud tasumisele ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.