Kohtulahend

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

L.G on Tartu Maakohtu 15.05.2012 otsusega karistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi; KarS § 121 järgi; karistused on liidetud KarS § 64 alusel, loetud karistuseks 4 kuud vangistust, mis on suurendatud Pärnu Maakohtu 13.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga vangistusega 6 kuud, liitkaristuseks mõistetud vangistus 10 kuud, mis on asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 600 tundi, tähtajaks määratud 02.juuni 2014. Tartu Maakohtu 12. juuli 2013 määrusega on peatatud L.G-le Tartu Maakohtu 15.05.2012 otsusega mõistetud ja asendatud karistuse - üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 07.06.2013 kuni statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamiseni. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud L.G kohta. Ettekandest nähtuvalt L.G ei täida üldkasuliku töö kohustust. Esmakohtumisel 11.06.2012 allkirjastas L.G õigused ja kohustused ja ametnik broneeris L.G nõusolekul tunde sooritama Soe Külaliikumine MTÜ -sse. L.G lubas tundide tegemist alustada 16.06.2012 kuid ei teinud seda. Registreerimistel andis L.G pidevalt lubadusi, et alustab tundide tegemist, kuid seda ei teinud. 01.10.2012 ilmus ta tunde tegema on sooritas 7 tundi. Juhendaja sõnul pidi L.G pidevalt paluma ja teda taga otsima, et ta tööle ilmuks. Juhendaja keeldus seetõttu edasisest koostööst. L.G avaldas soovi edasiselt tunde sooritada Floreas Viljandi OÜ-s. Ametnik broneeris L.G tööle, kuid isik sinna ei ilmunud kordagi. Alates 07.07.2014 broneeris ametnik L.G üldkasuliku töö tunde tegema MTÜ Kivilõppe Puhkekeskusesse. Juhendaja sõnul tegi L.G 0,5 tundi tööd ja rohkem ta tööle ei ole ilmunud. L.G on kokku sooritatud 7,5 tundi üldkasulikku tööd. 05.02.2014; 05.03.2014; 04.04.2014; 05.05.2014; 05.06.2014; 09.07.2014; 05.09.2014 toimunud registreerimistel võetud seletustes toob L.G üldkasuliku töö mittesooritamise põhjusteks viitsimatuse, alkoholi tarvitamise, töötamise. Kriminaalhooldusnõudeid on L.G üldiselt täitnud nõuetekohaselt. Registreerimistele mitteilmumiste korral on teda otsinud kriminaalhooldusametnik. Isik on mitteilmumise põhjuseks toonud alkoholi tarvitamise. Samuti on ta toonud ka põhjusteks, et talle on töötegemine ära keelatud. Ametnik on helistanud nii perearstile ja psühhiaatrile, kuid arstid ei kinnita seda fakti. Ainult alkoholi ei tohiks isik tarvitada, see mõjub halvasti tervisele ja käitumisele. Igal registreerimisel on L.G andnud lubadusi, et läheb tunde tegema, kuid ei ole siiski seda teinud. 22.11.2013 ja 20.06.2014 koostas ametnik hoiatused tundide mittesooritamise kohta. L.G ei täida üldkasuliku töö kohustust. Eelneva käitumise põhjal võib järeldada, et L.G hoiab tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.

Põhjendatud on Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsusega L.G-le mõistetud kandmata vangistuse 9 kuud 26 päeva täitmisele pööramine. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.