Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 18.02.2014.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Aleksandr Gomzjakovile Harju Maakohtu 31.07.2013.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 31.03.2014.a ja lõpp on 04.01.2015.a. Aleksandr Gomzjakovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Gomzjakovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja elukaaslane. Kinnipeetav soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ta saab elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse XXX. Isiku ema töötab kahel töökohal ning oleks poja vabanemisel võimeline teda majanduslikult toetama kuni isik leiab ise endale püsiva töö. Aleksandr Gomzjakov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Aleksandr Gomzjakov tingimisi ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 12.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Seisukoha aluseks on asjaolu, et isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ära kandmata karistuseks on vähem kui aasta. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetav on nõus tegelema alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Aleksandr Gomzjakovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Gomzjakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud Aleksandr Gomzjakovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, millele viitab ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab Aleksandr Gomzjakovi arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Esitatud materjalide kohaselt on kinnipeetav sõnades motiveeritud elama edaspidi seaduskuulekalt, kuid oma käitumisega on näidanud, et pole selleks iseseisvalt suuteline. Kohtu hinnangul võib kinnipeetav vastavat tuge saada läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 3 kuud vangistust ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandr Gomzjakovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Aleksandr Gomzjakovil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aleksandr Gomzjakov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.