Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

on motiveeritud läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Ennetähtaegse vabanemise korral on XXXOÜ juhatuse liige kohe nõus M.J-i oma firmasse tööle võtma. Vabanedes elektroonilise järelevalve alla ennetähtaegselt saab M.J elama asuda ema üürikorterisse XXX. Nimetatud korteris elab peale kinnipeetava ema ka M.J-i 5-aastane poeg. M.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi toetab M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 21.08.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. See on esimene vangistus, kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Kinnipeetava ema ja poeg ootavad M.J. Kaitsjatasu on 134,16 eurot. Palun kaitsjatasu osaliselt riigi kanda jätta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud M.J-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Järelikult on kinnipeetav võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, millele viitab ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab M.J-i arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud

paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M.J olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. KrMS § 180 alusel tuleb M.J hüvitada ka kaitsjatasu. M.J-i kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 134,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt koosneb taotletav tasu: - 21.10.2014 asja ettevalmistus, tutvumine 1 h - 40 eurot; - 22.10.2014 kaitse kohtuistungil 0,5 h – 20 eurot; - 22.10.2014.a tasu õigusabi kohta jõudmiseks Rapla-Tallinn-Rapla, vahemaa 53 km – 20 eurot; - 22.10.2014.a sõidukulu– 31,80 eurot. Kogusumma 111,80 eurot, käibemaks 22,36 eurot, tasu kokku 134,16 eurot. Kohus peab põhjendatuks M.J-ilt välja mõista 72 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 62,16 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista M.J-ilt välja 62,16 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulus (20 eurot + 31,80 eurot + käibemaks 10,36 eurot). Seega arvestab kohus summast 134,16 eurot maha summa 62,16 eurot ning tasumisele kuulub 72 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.