Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-11472
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 17.10.2014 erakorraline ettekanne D.M-ile Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks D.M, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistuse täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei allu kohustusele ilmuda registreerimisele ja ei ole küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetuseks. D.M tunnistati Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja D.M kohustati 18 kuu pikkuse katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 18.12.2013 ja lõpp 17.06.2015. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
D.M selgitas kohtus, et kõik faktid, mis on toodud taotluses, on õiged. Ta sai oma veast aru, et elukoha vahetamise puhul tuleks ametnikku konkreetsemalt informeerida ja küsida luba. Ta palub arvestada, et tal on töökoht, pere ja väike laps ja ta soovils jätkata kriminaalhooldusega. Järgmine registreerimine on 30.10.2014. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on liialt ennatlik ja tuleb jätta rahuldamata. Materjalidest nähtub, et D.M-ile on selgitatud kriminaalhooldusaluse kohustused, mis on tema poolt allkirjastatud 09.01.2014 (t.l.72).
õigused ja
Registreerimislehest (t.l. 59) on näha, et D.M ei ole ilmunud registreerimistele 02.10.2014, 08.10.2014, 13.10.2014. 16.10.2014 antud seletuses põhjendas D.M 02.10.2014, 08.10.2014 ja 13.10.2014 registreerimistele mitteilmumist sellega, et tal oli jalg kipsis. Ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku, kuna sel ajal puudus tal kõneaeg. (t.l.74) Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus D.M lisaks ka temale määratud kohustust küsida elukoha vahetamiseks luba. 18.09.2014 toimus registreerimine, mille käigus teavitas süüdimõistetu, et plaanib vahetada elukohta. Kriminaalhooldusametnik teostas 09.10.2014 kodukülastuse aadressil xxx. Antud aadressil keegi ust ei avanud. Naabrite sõnul ei olevat süüdimõistetut mõnda aega näha olnud. (t.l.73) 16.10.2014 toimunud registreerimisel selgitas süüdimõistetu, et tal ei olnud võimalik tulla registreerimisele teavitama ametnikku elukoha vahetusest, kuna tal puudusid kargud, jalg oli kipsis ja ei olnud kõneaega. (t.l.75) Ühtlasi leiab kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu on jätnud pooleli sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening ja sooritanud katseajal uue väärteo. Seetõttu näitab süüdimõistetu oma käitumisega, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevalt määratud karistustest vastavasisulisi järeldusi teinud. Vaatamata täiendava kohustuse tuvastatud rikkumisele leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine tervikuna kriminaalhoolduse kestel kaalub üle tema poolt toimepandud rikkumise. Esmalt selgitab kohus, et kriminaalhooldusaluse poolt sotsiaalabiprogrammi pooleli jätmine ja väärteo toimepanemine ei kvalifitseeru kriminaalhooldusnõuete ega kohustuste rikkumisteks käesolevas asjas. Väär on kriminaalhooldusametniku seisukoht, mille kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega KarS § 75 mõistes. Vastavalt Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusele ei ole süüdimõistetule pandud täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 järgi. Süüdimõistetule on määratud ainult kontrollnõuded KarS § 75 lg 1 alusel. Seega ei ole asjakohane väide, et sotsiaalabiprogrammi poolelijätmine ja väärteo toimepanemine on süüdimõistetu poolt kohustuse rikkumine. Teiseks leiab kohus, et 02.10.2014, 08.10.2014, 13.10.2014 on süüdimõistetu küll faktiliselt rikkunud registreerimiskohustust, kuid õiguslikus mõttes ei tule seda kvalifitseerida kontrollnõude rikkumisena. Tuleb hinnata, kas rikkumistel on mõjuv põhjus. Asja materjalidest nähtub, et D.M viibis 29.09.2014-14.10.2014 haiguslehel nr.28002910, mille on väljastanud perearst xx xx (t.l.77). Süüdimõistetu on 16.10.2014 antud seletuses (t.l.74) selgitanud, et tal puudus kõneaeg, mistõttu polnud tal võimalik teavitada kriminaalhooldusametnikku. Kohus leiab, et kriminaalhooldusalune on jätnud küll registreerimiselt puudumisest teavitamata, kuid eluliselt võib olla võimalik, et isikul puudus kõneaeg, mis takistas tal helistamast. Kolmandaks peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata asjaolule, et süüdimõistetu on rikkunud faktiliselt kohustust, teavitada kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetusest. Samas on ta
teavitamiskohustuse täitnud esimesel võimalusel, s.o 16.10.2014 e pärast haiguslehe lõppu. Kriminaalhooldusaluse omakäelisest selgitusest (t.l.75) nähtub, et ta ei saanud varasemalt kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest tal ei olnud karke, jalg oli kipsis ja puudus kõneaeg. Arvestades seda, et süüdimõistetu rikkumine on vabandatav haiguslehel viibimisega, ei ole põhjendatud käesoleval ajal erakorralise ettekande rahuldamine ja D.M-i saatmine vanglasse kandmata karistuse kandmiseks. Arvestada tuleb fakti, et isik oli kahe nädala pikkuse perioodi jooksul haiguslehel, mille käigus esines isikul regitreerimiskohustuse formaalne rikkumine, mis iseenesest ei ole siiski konkreetsel juhtumil aluseks karistuse täitmisele pööramiseks. Kuigi kriminaalhooldusametniku ettekanne on sisult faktide poolest õige, leiab kohus, et käesoleval ajal oleks karistuse täitmisele pööramine ebaotstarbekas, sest isiku rikkumised ei ole olnud sedavõrd rängad, et karistus tuleks täitmisele pöörata. Isiku tervis ja selle ravimine kaalub käesoleval juhul rikkumised üles – seda enam, et isik on esitanud mõjuvad põhjused ja seda tõendavad dokumendid rikkumiste vabandamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata otstarbekuse kaalutlusel võttes arvesse kõiki kriminaalhooldusega kaasnenud positiivseid momente ja seda, et isik on motiveeritud edaspidi täitma kohusetundlikult kontrollnõudeid ja kohustusi. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametniku Marit Puuseppa taotlus D.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.