Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalmenetlus nr 14930000230 alustati 01.07.2014 KarS § 392 lg 1-25 lg 1, 2 tunnustel selles, Maksu- ja Tolliameti ametnikud tuvastasid 27.06.2014 Ameerika Ühendriikidest saabunud postisaadetise, mis oli adresseeritud S.K. nimele aadressile XXX linn, Tartu maakond ja mille täieliku läbivaatuse käigus avastati turvaümbrikust eriluba omamata strateegiline kaup – elektrišokirelv. Kohtueelse uurimise käigus on kindlaks tehtud, et nimetatud kuriteo on toimepannud S.K. , kellele esitati 04.08.2014 kahtlustus: S.K. t kahtlustatakse KarS § 392 lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tellis eeluurimisel tuvastamata ajal enne 27.06.2014 Ameerika Ühendriigist eriluba omamata strateegilist kaupa – elektrišokirelva. Lihtpostisaadetis saabus Ameerika Ühendriigist Eesti Vabariiki 27.06.2014 ja oli adresseeritud S.K. nimele, aadressile XXX, Tartumaa. Samal päeval pidasid Maksu-ja Tolliameti töötajad S.K. tellitud lihtpostisaadetise kinni ning elektrišokirelva ebaseaduslik üle piiri toimetamine jäi S.K. tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Elektrišokirelv kuulub Strateegilise kauba seaduse § 2 lg 2 alusel sõjaliste kaupade nimekirja, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja lisas 1 „sõjaliste kaupade nimekiri“ kategoorias EST 2 ja on strateegiline kaup. Sama seaduse § 6 lg 2 sätestab, et strateegilise kauba nimekirja kantud kauba veoks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. S.K. l eriluba puudus. Vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba toimetamise katsega üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri pani S.K. toime KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 392 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on tegemist II astme kuriteoga. 04.08.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel andis S.K. ütlusi selles, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut. S.K. ei ole kantud Eesti Vabariigi karistusregistrisse. Prokurör on seisukohal, et S.K. süü eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et kahtlustatava tegu jäi katsestaadiumi, tema eesmärgiks ei olnud tekitada selle elektrišokirelva käitlemisega kellelegi kahju, tema eesmärgiks ei olnud selle elektrišokirelvaga mingisuguste ebaseaduslike tegude toimepanemine, et tegemist on II astme kuriteoga ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on S.K. süü väike. Arvestades asjaoluga, et S.K. ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei viida käesoleval hetkel läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust, tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on

võimalik rakendada KrMS § 202 tulenevaid mõjutusvahendeid, siis puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et S.K. näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale KrMS §-st 202 lg 2 tuleneva kohustuse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse kulud käesolevas asjas puuduvad ning tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. S.K. on nõus võtma endale KrMS §-s 202 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda riigituludesse kindel rahasumma. Kriminaalmenetluse taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole, kuna seisukoht on vaja võtta elektrišokirelva konfiskeerimise osas. S.K. le on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 6 ja 126 taotleb ringkonnaprokurör Margus Lellep Tartu Maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole, kuna seisukoht on vaja võtta käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise osas. Kohtu hinnangul vastab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. S.K. le on esitatud kahtlustus KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. Kuivõrd S.K. t ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on asjakohane esmalt leebemate meetmete kasutamine suunamaks isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele. 17.10.2014 on S.K. oma nõusolekut KrMS § 202 rakendamiseks kinnitanud ja selle allkirjastanud. Talle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi. S.K. on võtnud endale kohustuse maksta riigi tuludesse kindel summa 355 eurot kuue kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Eelnimetatud põhjendustel ning arvestades ka kuriteo tehisolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, on kohus seisukohal, et S.K. süü ei ole suur ja tema suhtes

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega vastab prokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse S.K. kahtlustuses KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KarS § 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida hävitamise eesmärgil S.K. lt elektrišokirelv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.