Kriminaalasi nr.1-14-4933
orderid 16.01. summas 120 eurot, 20.01 summas 125 eurot ja 30.01 summas 85 eurot, kokku 330 eurot. Nimetatud summasid ta arvele ei pannud. Samuti tunnistas, et omastas „Dive“ testostude raha. R.P oli nõus, et tema poolt omastatud raha summas 457,18 eurot peetakse kinni tema lõpparvest. Sularaha inventuuriakti kohaselt 22.02.2011.a. oli sularaha kassajääk 428,89 eurot, kuid Navision programmi andmetel pidi sularaha jääk olema 556,07 eurot. Sularaha puudujääk 127,18 eurot. /tl 1-2, 3-5, 6/, Kannatanu AS XXX(esindaja XXX) ülekuulamise protokolli ja väljatrükki Äriregistrist, milles kannatanu on andnud ütlusi, et R.P ja XXXtöötasid juhataja asetäitja ametikohal kaupluses XXX. AS XXXraamatupidamine edastas 22.02.2011.a. talle info, et XXXveebruari alguses esitatud jaanuari kuu aruanne ei klapi. Erinevus oli kaupluse kassast välja vormistatud ning panka reaalselt jõudnud raha vahel ning vahe oli 330 eurot. Selgus, et antud olukorras tekkimisel oli süüdi R.P . Vestluses R.P tunnistas ta oma süüd. Kaupluse reaalses kassajäägis oli ka puudujääk ning R.P tunnistas, et ta võttis raha kassast. Kokku omastas R.P sularaha summas 457,18 eurot. R.P poolt ebaseaduslikult omastatud summad on tööandjale hüvitatud ja tsiviilhagi ei esita. Äriregistri väljavõttest nähtub, et XXX juhatuse liige on XXX. /tl 8-10, 11/; Kahtlustatav R.P ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et alates 01.04.2004.a. töötas Kristiine Keskuses (Endla 45, Tallinn) asuvas kaupluses XXX klienditeenindajana ning hiljem kaupluse juhataja asetäitjana. Tema töökohustusteks oli kauba vastuvõtmine, kauba saali panek, töökorralduste jagamine klienditeenindajatele jms. Samuti oli tema kohustuseks vajadusel igapäevane kaupluse kassasularaha panka viimine, nimelt järgmise tööpäeva hommikul (enne kaupluse avamist) pidi viima panka eelmise päeva kassaraha. Tal oli selleks Swedbanga pangakaart, mille abil pani kassaraha ettevõtte kontole. Ta pidi kassaraha panema ettevõtte kontole, kuid ta viis raha automaati osaliselt. Kaupluse kassaprogrammis Navision kassaväljaminekuorderis näitas suuremat summat, kui ta viis tegelikult panka ning vahe võttis endale. Sellisel viisil omastas ta raha 16.01.2011.a. summas 120 eurot, 20.01.2011.a. summas 125 eurot ja 30.01.2011.a. summas 85 eurot, kokku 330 eurot. Samuti vormistas kassas kahele tootele tagasiostu ning toodete eest kassast välja vormistatud raha summas 127,18 eurot võttis endale. Tal olid rahalised raskused. Kasvatab üksinda last ja tal tekkis üürivõlg. Ta soovis raha vaid kasutada, omastamise mõtet ei olnud. Ta mõtles raha tagastada aga ei jõudnud enne kassakontrolli. 22.02.2011.a. tuli juhatuse liige XXX ja teine firma esindaja kassakontrolli tegema. Kontrollimise käigus avastati, et kassast on puudu 127,18 eurot. Samal päeval kirjutas ta seletuskirja, kus tunnistas, et võttis oma tarbeks kassast veel 330 eurot. Samuti kirjutas ta lahkumisavalduse. Tema lõpparvest peeti kinni 457,18 eurot. Kahetseb antud tegu. Momendil elab ja töötab Soomes. /tl 12-15/; Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et R.P on pannud toime omastamise. Nimelt nähtub kannatanu, kui ka R.P enda ütlustest, et ta töötas Kristiine Keskuse XXX ning millised olid tema töökohustused kaasa arvatud kassaga tegelemine ning ta omastas kassast raha kogusummas 457,18 euro ulatuses. Kassa sularaha jääki tõendab sularaha inventuuri akt, millest selgus, et vahe oli 127,18 eurot. R.P tunnistas, et ta võttis selle summa. Samuti tunnistas R.P, et kassa väljaminekuorderis näitas ta suuremat summat, kui tegelikult panka viis raha ning sellisel viisil omastas ta sularaha 330 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna R.P lõpparvest peeti antud summa kinni. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 201 lg 1 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. R.P on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes kuriteo episoodis, tsiviilhagi on hüvitatud. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal R.P sissetulekut ei oma, ülalpidamisel on alaealine laps, kriminaalmenetluse lõpetamisel Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 202 alusel ei olnud süüdistatav võimeline täitma talle pandud kohustust tasuda riigi tuludesse 350 eurot, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et R.P ́t tuleb karistada vangistusega. Kohus peab põhistatuks karistada R.P ́t KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik, seega on R.P ́le mõistetav karistus vangistus 2 kuud ja 20 päeva. Kohus leiab, et R.P suhtes on võimalik vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.P ́lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine R.P ́l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise naisterahvaga, kuid menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.P KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangisuse 2 kuud ja 20 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus R.P suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui R.P 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.P ́le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.10.2014.a. Tõkend – ei ole kohaldatud Välja mõista R.P ́lt sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu 288 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 21.10.2015.a.
Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.