Kohtulahend

Esitatud süüdistus: S.S süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem 05.06.14 ja 03.09.14 karistatud KarS§ 218 lg1 järgi varguse eest, 16.10.2014 a kella 08:55 ajal Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvast Mustamäe Prisma kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis võtta AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa ja nimelt: japaneese choice sushie hinnaga 2,29 eurot; Japaneese choice sushi hinnaga 2,29 eurot; japanece choice vasabi hinnaga 3,19 eurot; allos agaavi siirup hinnaga 4,25 eurot; Borhes õuna-siidriäädikas hinnaga 1,40 eurot; Santa Maria kuivatatud tomatid hinnaga 2,99 eurot; Santa Maria koriandr hinnaga 1,29 eurot; Santa Maria sesaamseemned hinnaga 1,59 eurot; kokoosoil hinnaga 7,35 eurot; RD. Ananaasi tükkid 567 gr hinnaga 1,44 eurot; riis hinnaga 3,39 eurot; india pähkel 100 gr 2 tk hinnaga 1,79 eurot/tk kokku 3,58 eurot; kuiv. Dattõli 50gr hinnaga 0,84 eurot; arimex mandel 100 gr hinnaga 0,395 gr hinnaga 0,98 eurot; punane meremari 2 tk hinnaga 1,09 eur/tk, kokku 2,18 eur; must meremari 2 tk hinnaga 1,39eur/tk, kokku 2,78 eur; kokku maksumusega 43,22€, kuid jäi tema kavatsusest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. Oma sellise tegevusega S.S isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Prisma Peremark AS-i avaldus (tlk 2-3); - tunnistaja XXX ütlused (tlk 6); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk.18-23) - kahtlustatava S.S-i ütlused (tlk 14-17); - karistusregistri teade (tlk 24); Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on S.S-ile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistamise aluseks on S.S-i süü. Arvestada tuleb asjaoluga, et S.S on varasemalt kahel korral väärteokorras väheväärtuslike asjade varguste eest karistatud. Mingeid järeldusi S.S sellest teinud ei ole, seaduskuulekalt käituda ei taha. Rahaline karistus on välistatud, kuna isik ei oma sissetulekut, elab koos mehega vanaema kulul. Prokurör taotles S.S-i süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.oS.S tuleb ära kanda 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so. 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel mitte pöörata vangistust täitmisele, kui isik ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Süüdistatava seisukoht: S.S tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisas, et varastas, kuna sissetulekut tal ei ole, õpib ülikoolis. Ka tema mees ei tööta, kuna on üliõpilane. Neid aitavad vahel vanemad, kui vaja on. Oma viimases sõnas lisas S.S, et ta ei taha midagi öelda. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et prokuröri poolt taotletud karistus oli liiga karm. Tema kaitsealune on kohtu ees esimest korda. Arvestada karistust kergendavat asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märkis, et tema kaitsealune ei soovi karistuseks tingimisi vangistust § 74 alusel,

vaid soovib karistuseks katseaega § 73 alusel. Tema kaitsealusel ei ole aega tööle minna, seepärast võib juhtuda, et ta ei saa ka käia kriminaalhooldaja juures. Kaitsja palus oma kaitsealusele anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et S.S-i süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. S.S on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi ( tlk 14-17) selle kohta, et ta läks 16.10.2014.a. kella 09-10.00 ajal Tammsaare teel asuvasse kauplusesse Prisma. Võttis kaupluses ostukorvi ning suundus toiduainete osakonda, kus hakkas erinevaid toiduaineid (pähkelid, kuivatatud puuvilju, maitseaineid, sushiriisi, äädikat, mitut liiki võid, kuivatatud tomateid, konserveeritud ananasse, avokaado, samuti musta ja punast kalamarja) korvi lisama. Seejärel läks eemale riiulite juurde ning pani antud toiduained endale kotti. Kassa juures maksis nende toiduainete eest, mis jäi talle ostukorvi (hot-dogi saiad, sidrunid, vaarikad, baklažaan). Seejärel läbi ta kassaliini ning ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Turvakontrolli käigus andis kogu varastatud kauba ära. Ta pani varguse toime, kuna sissetulek puudub. Kahetseb. Prisma Peremark AS-i turvajuht Jekaterina Aljohhina on politseile avaldanud (tlk 2-3), et 16.10.2014.a. kella 08:55 ajal möödus Tammsaare tee 116 Tallinnas asuvast Mustamäe Prisma kauplusest isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa ( japaneese choice sushie hinnaga 2,29 eurot; Japaneese choice sushi hinnaga 2,29 eurot; japanece choice vasabi hinnaga 3,19 eurot; allos agaavi siirup hinnaga 4,25 eurot; Borges õuna-siidriäädikas hinnaga 1,40 eurot; Santa Maria kuivatatud tomatid hinnaga 2,99 eurot; Santa Maria koriander hinnaga 1,29 eurot; Santa Maria seesamiseemned hinnaga 1,59 eurot; kokoosoil hinnaga 7,35 eurot; RD. Ananaasi tükkid 567 gr hinnaga 1,44 eurot; riis hinnaga 3,39 eurot; india pähkel 100 gr 2 tk hinnaga 1,79 eurot/tk kokku 3,58 eurot; kuiv. Dattõli 50gr hinnaga 0,84 eurot; arimex mandel 100 gr hinnaga 1,39 eurot; avokaado Bacon 0,395 kg, maksumusega 0,98 eurot, punane meremari 2 tk hinnaga 1,09 eur/tk, kokku 2,18 eur; must meremari 2 tk hinnaga 1,39 eur/tk, kokku 2,78 eur-kogumaksumusega 43,22 eurot. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja Viktor Pavel Kolju. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli 16.10.2014.a. Tallinnas Tammsaare tee 116 Mustamäe Prisma kaupluses tööl. Kella 08:47 ajal nägi kaupluses naisterahvast, kes oli pannud ostukorvist kaupa endale kotti. Naisterahvas läbis kella 08:55 ajal kassaliini ning ta peeti kinni. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. Asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juures olevast fototabelist (tlk.18-23) nähtub, kuidas kella 08:47:43 ajal liigub kaupluse saalis ostukorviga naisterahvas. Kella 08:56 ajal liigub naisterahvas kassa juurde, paneb kauba kassalindile ning maksab antud toodete eest. Kella 08:56 ajal tuleb naisterahva juurde turvamees, kes toimetab isiku turvaruumi. Turvaruumis annab naisterahvas varastatud kauba turvatöötajale. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. S.S-i tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta nii tunnistaja Viktor Pavel Kolju ütluseid kui ka kahtlustatava S.S-i enda ütluseid. Kohus märgib, et S.S tegutses kahtlemata sihipäraselt: isik läks müügisaali, võttis kauplusele kuuluvaid kaupu, peitis osa sellest endale kotti, teise osa kauba eest maksis kassas ning väljus kassaliinist. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et S.S-i tegevus ei olnud kavatsetud. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele

teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava S.S-i poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõraste vallasasjade vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et S.S-i poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t S.S-ile süüksarvatav tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide kohaselt on S.S eelnevalt 2-l koral väärteokorras KarS § 218 järgi karistatud (vt karistusregistri õiendit tlk. 24). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et S.S-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. S.S pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on S.S-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. S.S-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kohtu hinnangul puuduvad asjas S.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuigi S.S on enda ülekuulamisel avaldanud kahetsust, ei pea kohus seda siiraks. Kohtuistungil S.S kordagi ei kahetsenud, õigustas vaid oma tegu sissetuleku puudumisega. Valmidust, oma elu teisiti korraldada, õpingute kõrvalt hakata tööd otsima, ta ei avaldanud. Oma viimases sõnas ei soovinud S.S midagi öelda. Kohtu hinnangul viitab siira kahetsuse puudumisele ka S.S-i ükskõike ja võrdlemisi üleolev hoiak kohtuistungil. Kohus ei täheldanud kordagi, et kohtulik menetlus läheks S.S-ile mingilgi moel korda ning isik tunneks kahetsust toimunu pärast. Samas tuleb nentida, et S.S-i süü ei ole suur. Kahju kauplusele tekitatud ei ole – tegu jäi katsestaadiumisse. Käesoleval juhul ei saa kohus mööda vaadata sellest, et S.S on varem 2-l korral varavastaste väärtegude eest karistatud, sealjuures viimati 03.09.2014.a. Kaitsja palus kohalda oma kaitsealusele KarS § 73 sätteid. Esmalt märgib kohus, et S.S ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd S.S-i ei tööta. S.S-i suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud kõigest kuu möödudes eelmisest väärteokorras mõistetud karistusest. Eelnevalt mõistetud rahatrahv ei avaldanud S.S-ile mingisugust mõju. Seega ei täidaks käesoleval ajal rahaline karistus kuidagi oma eesmärki. Samuti märgib kohus, et S.S ei ole otstarbekas vabastada karistuse kandmiselt KarS § 73 sätete kohaselt, kuna ta ei ole oma tegu siiralt kahetsenud. Siira kahetsuse korral ei paneks S.S järjepidevalt toime uusi varguseid, vaid üritaks oma elu muuta, otsida õpingute kõrvalt endale töökoht. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks seda, et S.S pani eelmise väheväärtusliku asja varguse toime pelgalt kuu aega tagasi. Seega ei ole ta teinud oma tegudest vastavaid järeldusi ning KarS § 73 sätete kohaldamine ei täidaks kohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus möönab, et S.S-i allutamine kriminaalhooldaja järelevalve ning kontrollile võib avaldada talle positiivset mõju, mis võib omakorda muuta S.S-i vaateid ning avaldada soovi oma eluga hakkama saada. Katseaja suuruse osas märgib kohus, et see võib jääda minimaalmäära pikkuseks. S.S-i üldisest hoiakust kohtuistungil järeldab kohus, et isik ei ole kogu menetluse kestel aru saanud elementaarsest asjast: sissetulekuta üliõpilaseks olemine ei ole õigustuseks minna poodi vargile. Kohus märgib, et käesoleval ajal ei ole kahjuks Eesti Vabariigis midagi enneolematut selles, et õpingute kõrvalt otsivad ja leiavad olude sunnil osaajaga tööd ka keskkooliõpilased. S.S ei avaldanud kohtuistungil mingisugust nägemust hakata oma elu teistmoodi korraldama, kohus ei ole kindel, et isik on oma käitumise ebaõigusest üldse aru saanud – isiku avaldatust ja olekust järeldab kohus, et tema jaoks on sissetulekuta üliõpilaseks olemine ning seetõttu varastamine vabandav ja õigustav asjaolu. Kohtu hinnangul peab S.S mõistma, et igale kuriteole järgneb karistus. Kohus ei ole veendnunud, et täielikult tingimisi täitmisele pööramata jäetav vangistus oleks S.S-i puhul piisavalt mõjus ja täidaks karistuse põhieesmärgi: so mõjutada puudutatud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eripreventiivseid aspekte silmas pidades tuleb S.S-ile anda lühiajalise šokivangistuse näol tõsine hoiatus. Kohtu hinnangul mõjub S.S-i katseaeg oluliselt distsiplineerivamalt kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast

ja milliste tegelike vabaduspiirangutega on vangistus seotud (vt ka RKKKo lahendeid 3-1-1-41-04; 3-1-1-99-06). Kohtu hinnangul tuleb S.S-i suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.S tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Vähendada S.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. S.S peab ära kandma vangistuse – 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi määrata, et S.S peab talle mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 (ühe) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda S.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (so 16.1017.10.2014) karistusaja hulka ning osaliselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 16.10.2014. Ülejäänud osavangistus – 3 (kolme) kuu pikkune vangistus jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui S.S ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.S-ile määratud 18 (kaheksateistkümne kuu) pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.10.2014.a. Kohaldada S.S-i suhtes tõkendit vahistamine. Võtta S.S vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd S.S nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. S.S-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 120,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles kohtus menetluskulude ajatamist. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. S.S on täisealine, töövõimeline isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja

jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb S.S-ilt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot, kaitsjatasu 120.00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. Asitõend: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.