Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-14-4708
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
16.10.2014 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Xx Xx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Xx Xx isikukood xxx viibib Viru vanglas
Kaitsja
Irina Žurina
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Xx Xx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 48,0 eurot seoses alaealisel Xx Xx ́l piisavate vahendite puudumise tõttu( pere(ema+alaealine) elatub üksnes sotsiaaltoetustest). Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xx Xx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Xx Xx tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning KarS § 65 lg 1,2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.04.2014 ja lõpp 03.04.2015.
Kinnipidamisasutuses Xx Xxi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Peale vabanemisest asub elama vanaema juurde aadressil xxx Kuna kinnipeetava ema tegeleb nooremate laste kasvatamisega, on vanaema N.Xx valmis tegelema A.Xx kasvatamisega. A.Xx on alaealine ning vanavanemate ülalpidamisel. A.Xx on omandanud põhihariduse ja motiveeritud omandama kutseharidust. A.Xxl puudub töökogemus. Ennetähtaegsel vabanemisel on vanaema nõus A.Xx ́t toetama. A.Xxt toetavad vanglas vanaema ja vanaisa. A.Xxl puudub elukutse, vabanemisel puudub ka töökoht. Xx Xxl on üks väärtegu seoses alkoholi tarvitamisega 22.01.2014. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholi tarbis igavusest ja tegevusetusest. Karistatud 01.07.2013. NPALS § 15 (1) alusel narkootikumide tarvitamise eest; 16.10.2012.a. TubS § 47 alusel tubakatoodete tarvitamise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Xx Xx on karistatud kriminaalkorras kolmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Xx Xx kuritegude ühiseks jooneks on mõtlematus, soov saada majanduslikku kasu, soodusteguriks alkohol ning tegevusetus. Kuriteod pani toime nii grupis kui ka üksinda Läbitud taasühiskonnastavad tegevused: -osales ajavahemikul 16.05.2014- 05.09.2014, regulaarselt kord nädalas, psühholoogi vastuvõtul. regulaarsed hingehoidlikud vestlused kaplani juures. Ristitud 16.06.2014 25.05.2014- osales emadepäeva üritusel Viru Vanglas. 05.08.2014 - A.Xx ́l toimus kokkusaamine emaga, vestlusring seoses vanglas tekkinud probleemidest, probleemideta hakkama saamisest, kohanemisprobleemidest. Viru Vanglas kohaldatakse Xx Xx suhtes alates 21.05.2014, pikendatud 18.08.2014, täiendavaid julgeolekuabinõusid- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist, ennetava meetmena, kuna A.Xx on rünnanud korduvalt kaaskinnipeetavaid. Vanglas on käitunud agressiivselt, hetkeajel, mõtlematult. On võimeline ennast vigastama, vanglas on teinud enesevigastusi ja poomiskatse. Ravikindlustus on A.Xxle kui alaealisele garanteeritud riigi poolt. Viibinud vanglas regulaarselt psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul. Vanglas saab medikamentoosset ravi. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav sisse registreeritud aadressil xxx alates 29.08.2013. Tegu on kahetoalise erakorteriga, mis kuulub Xx Xx vanaemale. Peale vanaema, antud aadressil elab tema abikaasa. Telefonivestlusest Xx Xx vanaemaga selgus, et ennetähtaegse vabanemise võimalusel materiaalselt hakkavad toetama vanaema ja vanaisa. Vanaema töötab hooldajana xxx. Vanaisa töötab kaevanduses ning saab xx Ema ei tööta. On Eesti Töötukassas töötuna arvel. Pere sissetulekuks on sotsiaalsed toetused. Xx Xx on kahel korral määratud kriminaalhooldusele. Varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. Seoses kontrollnõuete rikkumistega, oli koostatud erakorraline ettekanne. Prokuröri abi kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Xx Xx taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Xx Xx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Xx Xx isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvust ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Xx Xx nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Xx Xx on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglakaristust kannab 2 korda. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Xx Xx puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Xx Xxle määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslikud, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Xx Xxt uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Prokuröri arvamusest nähtub, et käesoleval ajal on prokuratuuri menetluses veel 2 kriminaalasja, kus Xx Xx on kahtlustatav. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning lisaks uute toimepandud kuritegude asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel
vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Xx Xx vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.